LUGEJAKIRI ⟩ Harri Kivilo: ajaloost räägitagu ausalt

Juuniküüditamise mälestusüritus Rukkilille monumendi juures. Foto: Margus Ansu

Politoloog Tõnis Saartsi teadmised eestlastest ja eestlaste maast ning elust on üpris puudulikud või ta on soovinud tegelikku olukorda pahatahtlikult teistsugusena esitada, kirjutab arhitekt Harri Kivilo.

Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul on taas aeg meenutada, et tänase Eesti edulugu põhineb «turuliberalismi ja venevastase alatooniga rahvuslusel, kus siin elavaid teiskeelseid inimesi nähakse potentsiaalse julgeolekuohuna». (PM 18.11.2021). Osundatut lugedes on arusaadav, et hr Saartsi teadmised eestlastest ja eestlaste maast ning elust Eesti Vabariigis enne NSV Liidu poolt okupeerimist ning väga pikal okupatsiooni ja anneksiooni ajal on üpris puudulikud või ta on soovinud tegelikku olukorda pahatahtlikult teistsugusena esitada.

Tõdegem, et kauges minevikus võtsid saksa ristirüütlid endale eestlaste rajatud põllud ning sundisid eestlasi neil kasvatama mõisnikele vajalikke vilju. Kakssada aastat enne Eesti riigi loomist olid nii mõisnikud kui eestlastest moonakad Vene tsaaririigi alamad. See seitsme sajandi pikkune koos elamine saksa ristirüütlite ja Vene tsaaririigi ametnike järglastega mõjutas ilmselgelt eestlasi pidama venelasi ja sakslasi oma vaenajateks.