:format(webp)/nginx/o/2021/09/14/14069511t1hf744.jpg)
Eesti keele ja kultuuri õpetamine Helsingi ülikoolis ning soome keele ja kultuuri õpetamine Tartu ülikoolis on ohustatud. Mõlemad õppekavad vajavad ellujäämiseks laiemat riiklikku toetust ja vastutustunnet otsustajatelt. Vastasel juhul meie pikaaegne keelesild puruneb, kirjutavad Tuglase seltsi juhatuse esimees Kirsti Narinen, Eesti-Soome Kultuurfondi aseesimees Gunnar Okk, Eesti Instituut Soomes esimees Mart Meri ja Soome Instituut Eestis juhatuse esinaine Riitta Huuhtanen.
Eesti keelt ja kultuuri saab Soomes peaainena õppida vaid Helsingi ülikoolis. Teistes Soome ülikoolides on aine õpetamine lõpetatud või seda on kahandatud miinimumini. Sellest hoolimata on eesti keele õpetamise ressursse märkimisväärselt kokku tõmmatud ka Helsingi ülikoolis. Aastal 2020 lõpetati eesti keele külalisprofessuur ja ka lektorikohtade püsimise eest on tulnud pidevalt võidelda. Kärped ohustavad õppeainet pidevalt ning õpetamistaseme hoidmine on aina keerulisem.
Eesti ja eestlaste mõju Soome ühiskonnale on palju märkimisväärsem, kui Eesti suuruse ja rahvaarvu põhjal arvata võiks. Eestlased on suuruselt kolmas keeleline vähemus rootsi ja vene keele rääkijate järel. Nende panus ehitussektorisse, logistikasse, tervishoidu ja mitmesse teise valdkonda on tähelepanuväärne. Vastastikused investeeringud, teenused, kaupade ja inimeste liikumine on mõlema riigi majandusele väga olulised. Soome vajab Eestit tundvaid spetsialiste ja Eesti Soomet tundvaid inimesi. Naaberriigi sügavam tundmine algab keele ja kultuuri õppimisest. Tulemuslikuks koostööks ei piisa inglise keele oskusest ja Google’i tõlgetest.
/nginx/o/2021/09/14/14069512t1h3358.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/09/05/2231119t1ha1b6.jpg)
/nginx/o/2021/09/14/14069515t1h6f49.jpg)
/nginx/o/2021/09/14/14069513t1h2955.jpg)