Jüri Ilvest: nõusolek kui «õige» käitumise eeldus

Jüri Ilvest. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Süütuse presumptsioon on üks karistusõiguse aluspõhimõte, mis ei ole omane ainult Eestile, vaid kõigile läänelikke väärtusi kandvatele riikidele, kirjutab emeriitkohtunik Jüri Ilvest.

Lugesin minagi mõne aja eest Tartu Postimehes kahe naistearsti ettepanekust loobuda vägistamise defineerimisest tahtevastasuse kaudu ja käsitleda vägistamist eelkõige nõusoleku puudumisena, ja kehitasin õlgu nagu tavaliselt, kui inimesed heausklikult püüavad maailma oma vaatenurga järgi parandada. Minu jaoks teatud üllatusena järgnes sellele Postimehes Fookuse toimetaja Lea Danilson-Järgi päevakommentaar «Nõusoleku puudumine olgu kuritegu», mis lõpeb kokkuvõttega: «Erinevate olukordadega seotud nüansid vajavad muidugi seaduses täpsemat lahtikirjutamist (---). Üldjoontes on aga naistearstide ettepanek igati tervitatav.»

Mu arvates on õige ja tervitatav, et mõned meedikud ja näib, et ka mõned Postimehe toimetajad (kui avalikkuse esindajad, mis võiks ju olla vägagi kaalukas sõna) püüavad oma arusaama kohaselt meie kehtivat karistusõigust parendada. Paraku (nii heade kui ka halbade ehk siis mulle meeldivate või mitte meeldivate) mõtete avaldamisest ennast Eestis loetavamaks päevaleheks reklaamivas Postimehes jääb siinkohal siiski väheseks.