Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Fedor Stomakhin: uued pühasõdalased tunnevad end võimu esindajatena

Black Lives Matter'i aktivist Sasha Johnson protesteerib parlamendi ees.
Black Lives Matter'i aktivist Sasha Johnson protesteerib parlamendi ees. Foto: Thabo Jaiyesimi/ZUMAPRESS.com

Vihaste sotsiaalõiguslaste ehk woke-sõdalaste mentaliteedist ja võimuihast kirjutab IT tudeng ja EKRE liige Fedor Stomakhin. 

Eesti Twitteri kogukond ­reageeris Oxfordi ­ülikooli mole­kulaarbioloogi Siim Pauklini varem AKs ilmunud loole «Sotsiaalne õiglus kui 21. sajandi religioon» üsna teravalt: «Kes Siimule haiget tegi ja miks teda häirivad värvilised juuksed ja kehakarvad», «Oxfordi ülikooli Onu Heino», «konservatiivide lõpmatu ohvriroll» jne.

Vihaste sotsiaalõigluslaste ehk woke-säutsujate kallale minek on ehk madalal rippuva vilja edev ­noppimine, kuid nende käitumine illustreerib hästi mitut loos käsitletud nähtust.

Vasakliberaalse avangardi hinnangud konservatiivide käsitlustele progressivismi ja laiemalt ühiskonna edasise käekäigu puhul jagunevad ajaliselt kaheks: kõigepealt on tegemist paremäärmuslike vandenõuteooriatega ning seejärel tegelikult moraalselt hädavajalike arengutega, mis peavadki aset leidma. Asi on võimus ja vajaduses varjata oma tegelikke kavatsusi.

Seetõttu muutub ka ­reaktsioon konservatiivide etteheidetele. Kui enne näidati neid haiglastena, et nad sellist asja üldse suutsid ette kujutada («Minu traditsiooniline pere ei vaja kaitset»), siis nüüd on nad tagurlased («Traditsiooniline pere tulebki hävitada»).

Oma kavatsuste ­paljastamise julguse allikas on võim, kuid see võim ei ­lähtu ­woke-sõdalastest endist. Woke-­sõdalasi julgustab asjaolu, et nad tunnevad end võimu ­esindajana, kuna lääne kultuuritööstus on andnud heakskiidu nende ­viimse­päeva õpetusele. Tegemist on revolutsioonilise ahelate murdmisega. ­Sellise käsitluse järgi on inimese sünnipärane sugu, füüsis, keel ja ­kultuur väljastpoolt pealesurutud ­ahelad ja tõeline vabadus on võimalik vaid nende kiuste. Lõpptulemus näeb ette hõõrdumatut (soo-, rassi-, subkultuuri-) identiteetide voolavust ning vabanemist inimkehast ja muudest välistest, subjekti tahtest sõltumatutest ja seetõttu ­rõhuvatest ahelatest.

Tagasi üles