Vihaste sotsiaalõiguslaste ehk woke-sõdalaste mentaliteedist ja võimuihast kirjutab IT tudeng ja EKRE liige Fedor Stomakhin.
Fedor Stomakhin: uued pühasõdalased tunnevad end võimu esindajatena
Eesti Twitteri kogukond reageeris Oxfordi ülikooli molekulaarbioloogi Siim Pauklini varem AKs ilmunud loole «Sotsiaalne õiglus kui 21. sajandi religioon» üsna teravalt: «Kes Siimule haiget tegi ja miks teda häirivad värvilised juuksed ja kehakarvad», «Oxfordi ülikooli Onu Heino», «konservatiivide lõpmatu ohvriroll» jne.
Vihaste sotsiaalõigluslaste ehk woke-säutsujate kallale minek on ehk madalal rippuva vilja edev noppimine, kuid nende käitumine illustreerib hästi mitut loos käsitletud nähtust.
Vasakliberaalse avangardi hinnangud konservatiivide käsitlustele progressivismi ja laiemalt ühiskonna edasise käekäigu puhul jagunevad ajaliselt kaheks: kõigepealt on tegemist paremäärmuslike vandenõuteooriatega ning seejärel tegelikult moraalselt hädavajalike arengutega, mis peavadki aset leidma. Asi on võimus ja vajaduses varjata oma tegelikke kavatsusi.
Seetõttu muutub ka reaktsioon konservatiivide etteheidetele. Kui enne näidati neid haiglastena, et nad sellist asja üldse suutsid ette kujutada («Minu traditsiooniline pere ei vaja kaitset»), siis nüüd on nad tagurlased («Traditsiooniline pere tulebki hävitada»).