AK ⟩ Siim Pauklin: sotsiaalne õiglus kui 21. sajandi religioon

Siim Pauklin, Oxfordi ülikooli molekulaarbioloog Foto: Erakogu

Sotsiaalse õigluse religioon lähtub teaduslikult absurdsest uskumusest, et inimesed on bioloogiliselt ühesugused ehk võrdselt võimekad, kirjutab Oxfordi ülikooli molekulaarbioloog Siim Pauklin.  

Tehnoloogia, teaduse ja meditsiini arenguga on viimase kahesaja viiekümne aastaga kaasnenud kristluse taandumine. Kuid tundub, et selle tõttu ei jää ühiskonda religiooni suurune tühi auk, vaid kristlus asendub millegi psühholoogiliselt sarnasega – ilmaliku religiooni või sektiga –, mille kohta võib tuua traditsioonilise religiooniga võrreldes märkimisväärseid paralleele.

Uus religioon peab sobituma tänapäeva postindustriaalse massikultuuri kassikullase pealiskaudsusega, tähelepanu lünklikkusega ning potjomkinliku näilisusega headusest ja õiglusest. Selleks sobib kõige paremini eelnevalt edu toonud maailmavaate eitus, valgustusajastu vastand. Tulemuseks on sotsiaalne õiglus ehk 21. sajandi uus ilmalik religioon.

Milline on selle uue religiooni moraalne kompass ehk kümme käsku? Need võib lihtsustamata võtta kokku järgmiselt: 1. Heteromehed on rõhujad ehk halvad. 2. Naised ja LGBTQ on ohvrid ehk head. 3. Valged on rõhujad ehk halvad. 4. Mustad, põlisameeriklased ja vähemusrahvused on ohvrid ehk head. 5. Loodusteadused, loogilisus ja ratsionaalsus on rõhumise vahend ehk halb. 6. Relativism ja faktide erinev interpreteeritavus on võimestav ja hea. 7. Konservatism ja kristlus on rõhujad ehk halvad. 8. Progressivism ja islam on ohvrid ehk head. 9. Inimliik on rõhuja ehk halb. 10. Loodus on ekspluateerimise ohver ehk hea.

On oluline rõhutada, et tänapäeva sotsiaalne õiglus on täielikult loobunud esimese ja teise laine feminismi arusaamadest, et meestele ja naistele tuleb tagada võrdsed võimalused, kuid võrdsetele võimalustele järgnev tulemus ei pruugi olla võrdne. Sotsiaalse õigluse religioon lähtub teaduslikult absurdsest uskumusest, et inimesed on bioloogiliselt (looduslikult) ühesugused ehk võrdselt võimekad. Kuna inimeste tulemused ühiskonnas ei ole võrdsed, siis järelikult on tegemist diskrimineerimise ja ebaõiglusega.

Samas näitab väga mahukas hulk teadustöid, et inimesed on looduslikult erinevate võimete, intelligentsuse, visaduse, töökuse, huvide, temperamendi ja iseloomuga. Need erinevused tekitavad võrdsetele võimalustele vaatamata erinevusi lõpptulemustes ja produktiivsuses. Kõik, kes on kunagi koolis käinud, on olnud selle ebameeldiva fakti tunnistajaks.