Üha enam napib õpetajaid. Võime koolid varsti üldse kinni panna või leida palgatõusuks raha maksusüsteemi muutmisest, kirjutab õpetaja Kristo Siig (SDE).
Kristo Siig: meil on kaks valikut (3)
Kes ei oleks kuulnud õpetajate järelkasvu kriisist? Eesti õpetajaskond vananeb ja läheb peagi pensionile, noori ei tule peale või ei jää nad kooli ning varsti pole kedagi klassi ette võtta. Juba praegu on õpetajate leidmisega hädas isegi pealinna eliitkoolid, rääkimata siis kaugemate nurkade koolidest. Häirekella on helistatud omajagu, kodanikualgatused aitavad, kuidas saavad, lahendusettepanekud on ära kaardistatud, juba on teema isegi poliitikute loosungites, aga lennuki nina pole ikka veel üles saadud.
Mida see meie jaoks tulevikus tähendab? Esimese laine distantsõppe kohta kurtsid paljud lapsevanemad, et olid sunnitud ise oma lapsele õpetajaks hakkama. See oli ränkraske, isegi kui tegelikult langes vanema õlule ainult üks väike osa õpetaja tööst. Aga kui see ongi varsti uus normaalsus? Mitte pandeemia pärast, vaid seetõttu, et õpetajaid tulevikus lihtsalt ei jagu.
Tegelikult juba praegu ei jagu. Õpetaja ametikohad küll tühjaks ei jää, aga need täidetakse üha rohkem erialase ettevalmistuseta inimestega. Eriti suur puudujääk on loodus- ja reaalainete õpetajatest. Möödunud nädal tõi uudise, et ühes maakoolis pidas olude sunnil bioloogiaõpetaja ametit kunstiõpetaja. Kui midagi ei muutu, on sellised juhtumid varsti tavalised.