/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
/nginx/o/2021/04/18/13734617t1h33b9.jpg)
Homoseksuaalsuse tabust vabanemine ja seksuaalvabaduse glorifitseerimine toob kaasa sündimuse vähenemise, kirjutab Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala.
Tellijale
Martin Ehala: vikerkaar ja sündimus (24)
Arvamusloos «Seksuaaluuringutest idas ja läänes» (PM 13.04) väidab naistearst Kai Haldre, et ma olen esitanud oma artiklis «Äärmusfeminismi demograafiline kollaps» (AK 02.04) libaekspertiisi ja vandenõuteooria. Tema süüdistus on alusetu.
Haldre väidab, et homoseksuaalsuse määr ei ole aastakümnete jooksul ületanud 1,5 protsenti ja see, mida mina nimetan homoseksuaalsuse kiireks kasvuks, on vaid noorte naiste avardunud seksuaalpraktika, mis hõlmab lisaks muule eksperimenteerimisele ka seksuaalsuhteid teiste naistega.
On tõsi, et kiiresti on suurenenud vaid nende hulk, kelle seksuaalhuvi ei piirdu üksnes vastassooga, vaid on suunatud vähemal või võrdsel määral ka oma soole. Haldre väitel ei saa nende puhul rääkida homoseksuaalsest identiteedist. Nad pole sünnipäraste eelduste poolest homoseksuaalsed, vaid on mõningase huvi oma soo vastu omandanud keskkonna mõjul. Õpitud homoseksuaalsus, kui soovite.
Seda tõlgendust toetab paari aasta eest ajakirjas Science avaldatud poolt miljonit inimest hõlmanud geeniuuring, mille kohaselt natuke või tasakaalustatult biseksuaalseid inimesi ei iseloomusta samad geneetilised eripärad kui neid, kes on peamiselt või ainult samale soole orienteeritud. Ka Science’i artiklis nenditakse homoseksuaalsuse kasvu viimastel aastakümnetel ja väidetakse samuti, et see on sotsiaalselt põhjustatud.
Et vikerkaareliikumine on aastakümneid võidelnud homoseksuaalsuse tabuks pidamise vastu ja vastav praktika ongi hakanud kasvama, siis on seose järeldamine nende vahel õigustatud. Kuigi tegemist ei ole lihtsa mehhaanilise seosega, ei ole see vandenõuteooria.