Eesti uus valitsus on ametis ning haridus-ja teadusministrina alustas tööd Liina Kersna Reformierakonnast. Kuku raadio saates «Nädala tegija» jutustas Kersna lähemalt, mis viis teda poliitikasse ning millised on haridusvaldkonna suurimad proovikivid.
Kersna rõhutas, et haridus on ühiskonna võtmevaldkond. Enamasti on sotsiaalvaldkonna teemad rasked ja emotsionaalsed, haridus aga on pika perspektiiviga, visioonikas parema tuleviku nimel tegutsemine.
Samuti sobib talle osa ministeeriumi Tartus paiknemine, sest Tartu on tema jaoks tõesti heade mõtete linn. Koroonapandeemia muudab küll olukorra ebamugavamaks, sest valitsuse erakorralised istungid on Tallinnas. Siiski kavatseb Kersna Tartus käimisega jätkata, kui olud lubavad.
Koroonaviirusega seoses on haridusvaldkonnas kõige suurem küsimus ikkagi õppehoonete sulgemine. Kersna tõi välja, et erakorraline distantsõpe oli haridusvaldkonnas kiirendi ning süsteem toimib enamasti väga hästi nii Tallinnas kui Lüllemäel. See on on suurepärane baas edasiseks haridusinnovatsiooniks ning ministeerium koos allasutustega kavatseb kindlasti toetada uute võimaluste pakkumist.
Teistpidi tuleb arvesse võtta, et hinnanguliselt veerandile lastest distantsõpe sugugi ei sobi. Kui kiiremini edenenenud laste puhul loodab Kersna iseseisvat õpet tulevikus rohkem kasutada, siis täna peab vaatama otsa küsimusele, kuidas distantsõppes jäänud lünki tasandada. Ministeeriumis on koostamisel ka strateegia, kuidas koole aidata. Aeg on olnud ebastabiilne, mistõttu on tehtud kiireid otsuseid. Minister siiski rõhutas, et nad püüavad teha kõike selleks, et ühegi lapse haridusteesse ei jääks auke ega see ei jääks katki.
«Ma olen veendunud, et [koolid peavad olema] võimalikult avatult, aga ma ei ütle seda, et kõikidel tingimustel. Kindlasti peab arutama terviseametiga, kui koolis on viirus sees, siis loomulikult peab panema distantsõppele klass või klassid,» sõnas minister. Ta selgitas, et tänaseks on nähtud, et ka ainult viiruskontaktse klassi distantsõppele panemine on olnud viirustõrjes tõhus meetod.