FOTO: Kohvisemu.ee

Kohvi ajalugu ja selle tähendus 21. sajandil on tõeliselt põnevust pakkuv ning küündib kaugele ajas tagasi, kuigi keegi ei tea täpselt, millal ja kuidas kohv avastati. Legendi kohaselt märgati kohvi esimesi efekte Etioopia kitsekarjuse poolt, kes avastas, et tema kitsed muutusid teatud puu marju süües eriti energiliseks, puu, mis on nüüdseks tuntud kohvipuuna. Seejärel valmistati esimesed kohvijoogid – lihtsalt vilju vees keetes, väga erinev jook sellest, mida nauditakse tänapäeval. Mida rohkem kohvi kohta teada saadi ja sellega kauplema hakati üle maailma, seda rohkem on praeguseks kohvijoogi variatsioone, mida mõjutavad erinevad kultuurid ja traditsioonid.

Kohvi viljelus ja sellega kauplemine algas Araabia poolsaarel. 16. sajandiks nauditi kohvi mitte ainult kodus, vaid ka kohvikulaadsetes asutustes, mis muutsid kohvi sotsiaalseks rituaaliks. Paljud kaupmehed külastasid Idamaid ja märkasid uut sotsiaalset jooki ning järsku muutus kohv populaarseks ka mujal ning hakkas levima. 17. sajandiks muutus kohv Euroopas tuttavaks, esiteks peeti seda isegi «kibedaks Saatana väljamõeldiseks» oma vastuolulisuse ja ebakindluse tõttu, kuid peagi hakkasid inimesed mõistma kohvi toimet ja maitset ning mis veelgi olulisem – kokkukuulumise ja sotsialiseerumise tunnetust, mis muutis kohvi vastupandamatuks. Üha enam kohvimaju ilmus üle Euroopa ja üsna varsti eelistasid mitmed kohad tee joomise asemel kohvi.

Kohvi valmistamise viisid tänapäeval

Kohvi valmistamise tänapäevaste võimalustega – alates filtreerimisvahenditest kohvimasinateni – saame ubadest ekstrakte erinevate maitsete ja unikaalsete aroomidega, valides teatud ettevalmistamise meetodeid. Siin on toodud  kõige sagemini kasutatud kohvi valmistamise stiilid:

  • Tilgutamine või filter – pruulitud kuuma veega, mis läbib aeglaselt jahvatatud ja röstitud kohvioad filtris. Vesi imendub jahvatatud kohvist läbi, imendades selle õlid, maitsed ja lõhnad, tilkudes tilk tilga haaval, vabastades valmis kohvi tassi. Selle tehnika puhul kasutatakse kohvivalmistajat.
  • Ülevalamine – pruulimise viis, kus keedetud vett valatakse aeglaselt käsitsi jahvatatud kohvi peale. Kohv tilgub seejärel paberist filtri kaudu tassi, mille tulemuseks on kange kohv.
  • Presskann – jahvatatud kohv pannakse presskannu, mille peale valatakse kuuma vett, kuid selle sees ei ole mingit filtrit, ainult roostevabast terasest peen võrk, mis peatab kohviteradel tassi sattumise, kuid kohvist saadud õlid jõuavad tassi ning annavad kohvile rikkalikuma maitse.
  • Külmpruul – jämedalt jahvatatud kohv on pandud toatemperatuuril vette ja leotatud teatud aja jooksul, mille tulemuseks on vähem kibe pruul, kuid see säilitab endiselt kõrge kofeiinitaseme. Külmad pruulid võivad võtta 12 kuni 24 tundi ning neid nauditakse külmalt.
  • Espressopruul – survestatud kuum vesi läbib filtri, mis sisaldab peenelt jahvatatud kohviube. See tehnika nõuab automaatset või traditsioonilist espressomasinat. Vee jõud toodab kõrge kontsentraadiga kohvishot'i. Seda meetodit kasutatakse kõige sagedamini teiste kohvijookide põhjaks.

Kõige tavalisemad kohvijookide koostisosad ja joogid, mida võid valmistada

Selleks, et valmistada kohvijook, mis on sama lihtne kui populaarne cappuccino, läheb vaja rohkem koostisosi kui ainult kohvi. Kuid kohvimaailma joogid on nii laialdased – miljonite klientidega kogu maailmas on tekkinud sadu retsepte, et valmistada erakordseid kohvijooke. Kui me reisime ümber maailma, et õppida kohalike jookide kohta, siis saame üsna varsti aru, et inimesed on loonud unikaalseid jooke vastavalt kohalikule kliimale või maitseainetele. Näiteks Itaalia espressot serveeritakse sageli sidruni- või apelsiniviiluga joogi kõrval, sest need puuviljad on nii populaarsed ja kasvavad kohalikus piirkonnas, kõigest väike eksperiment, mis on võimaldanud itaallastel avastada oma lemmik kohvioad mis sobivad hästi puuviljaga kokku. Nii et õpime tundma sageli esinevaid koostisaineid, et saaksid eksperimenteerida ja võib-olla ka luua omaenda retsepti.

  • Kohv. Just nii, ükski kohvijook ei saa eksisteerida ilma kohvi shot'ita, tavaliselt on selleks espresso. Jook põhineb sellel ning kohv võib olla kas Arabica või Robusta kohviubadest või mõlema segust. Sõltuvalt sellest, kuidas see on röstitud – hele, keskmine või tume röst, võib joogi maitse kõikuda lahjast tummisemani.
  • Kuum vesi. Kuna vesi on tähtis komponent kohvijoogi valmistamisel, siis on vaja pöörata tähelepanu sellele, et vesi sisaldaks mineraale, kemikaale ja gaase, mis mõjutavad kohvi maitset. Vali filtreeritud vesi, mis on puhta maitsega ja ilma ühegi ebameeldiva lõhnata ning neutraalse pH tasemega, nii espresso valmistamiseks kui Americano valmistamisel kuuma vett lisades.
  • Piim. Erinevaid piimasid kasutatakse kõige populaarsemateks piimapõhisteks jookideks nagu Cappuccino, Caffe Latte, Flat White ja nii edasi. Tänapäeva kohv on valmistatud lehmapiimast või taimsetest variantidest, nagu näiteks kaerapiim, mandlipiim või muud pähklipiimad. Piima kasutatakse tavaliselt aurutatud või vahustatud moel, et saavutada erinevad tekstuurid. Isegi kondenseeritud piima kasutatakse teatud kohvijookide tegemiseks, nagu näiteks Café bombón, mis on populaarne Hispaanias, ning lisab kohvile magusust ja tekstuuri.
  • Kakao. See sobib hästi kohviga koos, kas piimavahule garniiriks peale lisatuna piimal põhinevates jookides või siirupina, näiteks kuulsa Mocha joogi puhul, või šokolaadi frappe’des, mis on külmad, magusad kohvil põhinevad piimajoogid.
  • Tee. Kuigi tavaliselt on see omaette jook, siis mõnikord kombineeritakse teed kohviga, et saavutada tõeliselt unikaalne jook. Chai tee on tavaliselt kombineeritud espresso shot'iga.
  • Alkoholid. Kohv sobib hästi erinevate alkohoolsete jookidega. Valitud likööri segatakse tavaliselt teelusikatäie suhkruga ja veega/piimaga/koorega/jne. Valmistatavad joogid varieeruvad Iiri kohvist, mis tehakse viskiga, kuni itaalia Caffè corretto’ni, mida tehakse brändi või muude likööridega.

Kui soovite rohkem teada saada, kuidas kohv teie tervist mõjutab, võite lugeda ka seda artiklit.

Kohvi nautimine igapäevaselt võib mõne aja pärast muutuda igavaks. Seetõttu on kohvimaailm üks parimaid eksperimentide võimalusi – alates ubade variatsioonidest kuni röstimise tasemeteni ja erinevate valmistusmeetoditeni, ning lisades ükskõik mis maitset omaenda kohvi sisse, et luua uusi maitseelamusi. Kuigi esialgu oli tegu vastuolulise joogiga, siis on tänapäeval kohviga eksperimenteeritud mitmetes jookides. Kohvi tarvitatakse nii eraldi kui ka osana söömaaegadest. Seega eksperimenteeri julgelt ja loo uusi retsepte – kes teab, võib-olla muutuvad need populaarseks mitte ainult sinu sõprade seas, vaid ka osaks kultuuripärandist.