/nginx/o/2020/08/27/13303315t1hdf24.jpg)
1934. aastal otsustasid tollased Eesti juhid kultuurkapitali rahaga ehitada Tallinna peaväljakule Tallinna Kunstihoone. Tegemist oli riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ja sümbolehitisega, mille sarnast Eestis varem ei olnud. Ligi sajand hiljem ootab muinsuskaitse all olev maamärk ja Eesti kunstnike jaoks ülioluline institutsioon päästmist, kirjutab Tallinna Kunstihoone juht Paul Aguraiuja vastuseks Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saksa arvamusloole «Milline sümbolobjekt valmib järgmisena».
Tallinna Kunstihoone ehitati kultuurkapitali rahaga Tallinna peaväljakule 1934. aastal. Tegemist oli riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ja sümbolehitisega, millesarnast Eestis varem ei olnud. Järgmise 86 aasta jooksul ei ole kunstihoone kordagi läbinud kapitaalremonti, mille tõttu on hoone amortiseerunud. Maja seintes on vajumisest tingitud praod, puudub ventilatsioon, küttesüsteem on puudulik. Elektri- ja küttesüsteem pärineb osaliselt aastast 1934, ruumides pole nõuetele vastavat valgustust ning valve- ja tulehäiresüsteeme. Suurt saali valgustava klaasist lae kohal on ajutine renn läbi katuse sadava vihmavee aknast välja juhtimiseks.
Eelolev kirjeldus näitab, et Tallinna Kunstihoone ruumid ei ole enam kunsti näitamiseks ja loomiseks sobivad ning siin ei saa näidata töid, mis on vaimult suured, ajalooliselt tähtsad, kuid füüsiliselt haprad. Nii kurb, kui see ka pole, neid lihtsalt ei laenata meile.
/nginx/o/2020/08/27/13303316t1hd203.jpg)