Kertu Saks: milline sümbolobjekt valmib järgmisena?

Kertu Saks Foto: Reti Kilvet

Mitmed kultuurivaldkonna juhid koostavad ettepanekute dokumente, et esitada ideid üleriigiliselt tähtsate ehitiste nimekirja. See on nimekiri, mille koostab riigikogu, ja need on kultuuriehitised, mille rajamist peetakse riiklikult oluliseks. Ideede voor on veel avatud, sest riigikogu kultuurikomisjon pikendas ettepanekute esitamise tähtaega 31. augustini, kirjutab Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks. 

Esimeses, 1996. aastal Riigikogu poolt koostatud nimekirjas oli kolm hoonet – KUMU, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia. 2002. aastal otsustati, et nende ehituse rahastamist korraldatakse osaliselt läbi Eesti Kultuurkapitali (Kulka). 

Uus oluliste kultuuriehitiste nimekiri selgub ilmselt sügisel ja seepärast on täna paslik meenutada, miks ja kuidas varasemad sümbolhooned valmisid ning kui oluline roll on nendes otsustes Kulka nõukogul.    

Kultuurkapital saab kultuuri ja spordi toetamiseks vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja hasartmängumaksust. Kulkale laekuvast hasartmängumaksust läheb sihtotstarbeliselt ehitamise rahastamiseks 60,6 protsenti. Tuleb ka selgitada, et ehitamist ei rahastata kultuuri ja spordi taotluste arvelt, vaid kui 2002. aastal Kulka selle ülesande sai, tõsteti selleks tarbeks hasartmängumaksu protsenti, mida Kulka saab. Ehitamiseks loodi seega täiesti eraldi rahakott. 

KUMU ehituse rahastus tuli kolmest allikast – lisaks Kulkale ka otse rahandusministeeriumist laenuga, ning ka kinnisvara müügist. 2005. aastal valminud muuseumi ehitus maksis eurodesse ümber arvutatult 47 miljonit ja seda on külastanud tänaseks enam kui 2 miljonit inimest. KUMU on end kahtlemata tõestanud kui riigile oluline kultuuriehitis, sest sellest kujunenud Eestit külastavatele turistidele oluline sihtmärk, mistõttu on muuseum kaudselt ilmsesti majandusse ehituse raha tagasi toonud ja enamgi.