Tomas Pueyo: igaüks peaks kandma maski

Iga riik võib võtta kasutusele meetmeid, mis on odavad ja mis drastiliselt vähendavad viiruse levimist. Nendeks on kohustuslik maskikandmine, sealhulgas isetehtud maskide, füüsilise distantseerumise ja hügieeninõuete kehtestamine ning rahvaharidus.

Oma artiklitsükli teises osas keskendub Tomas Pueyo odavatele ja lihtsatele vahenditele, mida riigid saavad kasutusele võtta viiruse tõrjumiseks. Postimees avaldab artikli lühendatud kokkuvõtte; tõlkinud ja redigeerinud Merili Arjakas. 

Esimeses osas kirjeldas Tomas Pueyo meetmeid, mida Ida-Aasia riigid on kasutanud võitluses koroonaviiruse vastu.

Neid saab jagada nelja kategooriasse:

• odavad meetmed, mis heal juhul võivad olla piisavad viiruse mahasurumiseks: maskid, füüsiline distantseerumine, testimine, kontaktide jälgimine, karantiin, isolatsioon;
• mõõdukalt kallid meetmed, mis võivad olla teatud juhtudel vajalikud: liikumis- ja reisipiirangud, sotsiaalsete kogunemiste piiramine;
• kallid meetmed, mis ei pruugi olla tantsustaadiumis vajalikud: koolide ja äriasutuste laussulgemine;
• meditsiiniline võimekus.

Tantsu staadiumis, kui riigid hakkavad tagasi pöörduma normaalsusesse, on vaja kombineerida ja taastada majandustegevust nii palju kui võimalik, samas hoida viiruse levikut alla ühe – ehk siis üks nakatunu nakataks keskmiselt vähem kui üht inimest ja viirus ei leviks laialdaselt. Neid meetmeid tuleb kasutada kuni vaktsiini või ravi väljatöötamiseni.

Maskid

2. maiks oli kohustusliku maskikandmise kogu riigis kehtestanud 69 valitsust, veel 18 olid selle kehtestanud osas riigi piirkondades. 29 riiki soovitavad maskikandmist, sealhulgas Eesti. Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea ei ole maskide kandmist muutnud kohustuslikuks, ent nendes riikides võib seda pidada piisavalt levinuks sotsiaalseks normiks. Kokku teeb see 60 protsenti kogu maailma riikidest.  

Samas olid riigid kuni viimase ajani seisukohal, et tavainimeste jaoks pole maskide kandmine nõutav ega vajalik. Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab siiamaani tervetel inimestel maski kanda siis, kui nad hoolitsevad Covid-19 haigestunu eest. Miks? Kellel on õigus? 

Hingamisteede haigused levivad suu ja nina kaudu kolmel viisil: piisakeste, aerosoolide ja pindnakkuse kaudu. Uue koroonaviiruse puhul arvasid paljud teadlased, et enamik uutest nakatumistest toimub piisakeste kaudu, mis satuvad õhku, kui haigestunu köhib. Need piisakesed vajuvad mõne sekundi jooksul maha ega levi kaugemale kui kaks meetrit. 

Piiskleviku juhul on maskid kasulikud meditsiinitöötajatele, kes puutuvad pidevalt kokku haigestunud inimestega. Teistel ei ole nakatumise vältimiseks maske tarvis, kuna tavaelus ei köhi inimesed teistele näkku. Kuna maske oli vähe saada, eelistasid valitsused tervishoiutöötajaid. See oli õige käitumine. Selmet aga öelda, et nad hoiavad maske haiglatele ja hooldekodudele, nimetasid valitsused maskide kandmist ebavajalikuks või ohtlikuks. 

Kas kaks meetrit pikivahet on piisav? Meil on tõendeid, et ei pruugi olla.

 

Nähtavasti võivad köhimisel või aevastamisel piisakesed levida kaugemale kui kaks meetrit või ei lange nad nii kiiresti maha. Washingtoni osariigis USAs haigestus 45 inimest 60-pealisest koorist, mis viitab, et ka laulmine või rääkimine võib viirustkandvate osakeste levimiseks olla piisav. Võib-olla võivad sellised osakesed õhku sattuda ka hingamisel, mis muudab maskide kandmise väga oluliseks nii haigestunute kui ka tervete jaoks. 

Mida aga teha, kui pole piisavalt maske? Uuringud näitavad, et ka isetehtud maskid aitavad vähendada viiruse levikut.

Howard et al 2020 (preprint ehk sellele pole kohaldatud veel eksperthinnangute andmist) annab ülevaate maskide kandmise tõhususe tõenditest. Nende peamine järeldus on, et maskid töötavad ning neil võib olla tohutu mõju viiruse leviku kiiruse vähendamisele. 

Ferretti et al 2020 tuvastas, kuidas koroonaviirus levib inimeselt inimesele. Nad leidsid, et umbes pool nakatumistest tuleb inimestelt, kellel on välja löönud haigussümptomid. Teine suur osa, 45 protsenti nakatumisi toimub enne sümptomite teket. Vähesel määral saavad inimesed nakkuse keskkonnast (ilmselt viirusega saastunud pinnad) ja asümptomaatilistelt haiguskandjatelt. 

Kui ainult haiged kannavad maske, aitab see vältida pooli nakatumisi. Kui kõik kannavad, aitab see vältida enamikku.

Selle mudeli järgi võib pandeemia levik peatuda, kui 60 protsenti inimesi kannavad maske, mis on 60 protsenti tõhusad. 

Maskidel on ka teine kasu. See ennetab pindade saastumist viirusosakestega ning selle kaudu tervete inimeste haigestumist. Mask aitab vältida näo puudutamist, mis ilmselt vähendab viiruse edasikandmist saastunud pindadelt silmadesse, ninna või suhu. 

Maskide puhul tuleb arvesse võtta nelja faktorit:

• materjal
• kiu tihedus
• kihtide arv
• kangaste kombineerimine

Maski tegemisel peaks kasutama nii tihedat materjali kui võimalik, mis laseb siiski veel hingata. Paljud tavakasutuses olevad kangad, nagu puuvill, lina ja ka siid, takistavad piiskade levikut. Kui kangast ei ole, saab kasutada padjapüüri või puuvillast T-särki. Aitab ka sallide kandmine näo ees. 

Kihtide puhul on rusikareegel, et kolm või neli kihti on parem kui üksainus ning kangaste kombineerimine on parem kui ainult ühe materjali kasutamine. Tuleb siiski olla ettevaatlik olukorras, kui sa ei saa kergesti hingata ja võtad maski eest või otsid viise, et õhk pääseks maski vahele. Mask peab hästi ees istuma, sest muidu pole see tõhus. 

Siin on üks viis, kuidas teha maski 40 sekundiga. Või põhjalikum juhis.

Kuna maski saab ise teha igaüks, on selle kandmine odav. Iga mask võib aga olla väärt 3000 kuni 6000 dollarit suremuse langetamise kaudu. Isegi kui usk maskide tõhususse on väike, on nende võimalik kasu nii suur, et maskide kandmises ei peaks olema mingit küsimust. Jaapan ei ole kuigi rangeid meetmeid kasutusele võtnud, ent nende viiruse edasikandumise määr on väike. Euroopas kehtestasid kohustusliku maskikandmise esimesena Tšehhi ja Slovakkia ning mõlemas riigis on ühed Euroopa parimad viirusnäitajad.

Valitsused üle maailma peaksid tegema maskikandmise kohustuslikuks. Maskide mittekandmist peaks sanktsioneerima. Firmad peaksid maske nõudma oma töötajatelt, poed ostjatelt. Kui valitsused seda ei tee, peaksid maskikandmise muutma sotsiaalseks normiks inimesed. Kui Tšehhi suutis saavutada 100-protsendilise maskikandmise nullist kolme päevaga, siis suudate seda ka teie. 

Füüsiline distantseerumine, hügieen ja rahvaharidus

Kuna enamik inimesi saab nakkuse teistelt inimestelt, tuleb vältida pikka aega kestvat otsekontakti suletud ruumis. Sellises keskkonnas ei pruugi kaks meetrit olla piisav vahe, nagu järeldab Lu et al 2020.

Kuidas saavutada piisavat distantseerumist?

Restoranides tuleb eraldada lauad ja hoida inimestel vähemalt kaks meetrit vahet, võimalusel rohkem. Samuti tuleb vältida pikaajalist vestlust. 

See video näitab, kuidas Hiina restoranid on pandeemiaga kohanenud. Näiteks üks restoran kasutab pooli laudu puhvrina ega luba istuda üksteise vastas või ühe laua taga. 

Taksod peaksid eraldama kliendid ja autojuhi. Jõusaalid saavad märkida põrandale distantsivahed ning pakkuda desifintseerimisvahendeid. Kus võimalik, tuleb inimeste eraldamiseks paigaldada füüsilisi barjääre. 

Kontoritöötajatele kehtivad samad reeglid:

• Kohustuge kandma maske.
• Kes saavad kodust töötada, peaksid seda tegema. Eriti need, kes sõltuvad ühistranspordist või kes on riskigrupis, nagu eakad või krooniliste haigustega inimesed.
• Kõikjal peaks olema käte desovahendit. Kontorit tuleb puhastada tihti.
• Vältige füüsilisi koosolekuid. Kui need peavad toimuma, ärge tooge pikaks ajaks ühte ruumi kokku palju inimesi. Tunniajased koosolekud, millest võtab osa kümme inimest, ei ole hea idee. 
• Ärge töötage näost näkku. 
• Hoidke ära kogunemisi sissepääsude juures. 
• Looge füüsilisi barjääre. Kui inimesed hakkavad nende vastu nõjatuma, tehke see ebamugavaks ja pange peale keelumärgid.
• Igal juhul, kui võimalik, pange paika graafikud ja hajutage töötajad nende vahel.
• Toitu peaks pakkuma ainult kaasa ostmiseks. Lõunapausiks sobivat aega peaks pikendama, et sööjad ei koguneks.
• Vältige eri osakondade kokkupuutumist ettevõtte sees. Neil, kes töötavad omakeskis ega puutu teistega kokku, on väiksem oht nakatuda.
• Ilmselgelt peavad töölt eemale jääma kohe kõik, kellel avalduvad haigussümptomid. Neid tuleb testida ning kõiki nendega kokkupuutunuid tuleb jälgida või panna nad karantiini.
• Selle jaoks võib olla kasulik koguda andmeid kõigi töösse puutuvate kontaktide kohta. Näiteks saavad töötajad kalendrisse kirja panna, kellega nad kokku puutuvad.
• Teistsugustel töökeskkondadel võib olla abi Ühendkuningriigi valitsuse juhistest.

Samamoodi nagu töökohad, võib sotsiaalelu tuua võimalusi nakatumiseks. Kui te just ei ela samas leibkonnas, vältige kallistamist, suudlemist, käesurumist või toidu jagamist. Ärge organiseerige pidusid või kogunemisi, sealhulgas sünnipäevi, pulmi või matuseid. 

Nakkus võib levida ka viirusosakestega saastunud pindade kaudu. Seetõttu on oluline tihe ja põhjalik kätepesu. 

Kehatemperatuuri mõõtmine on tõhus ainult siis, kui haigussümptomid on avaldunud. Seetõttu ei taba täpsemadki mõõtmised rohkem kui 50 protsenti nakkuskandjaid. Hiina, Taiwan ning mõned teised riigid kraadivad inimesi, enne kui neile antakse luba avalikesse asutustesse siseneda. 

Inimeste kaitseks tuleks kasutada kraadiklaase, mis ei nõua naha puudutamist. Sellised termomeetrid ei ole aga kuigi usaldusväärsed. Sõltuvalt täpsusastmest võivad nad läbi lasta 45 protsenti haigetest ning 97 protsenti inimestest tunnistatakse haigeks, kuigi nad  tegelikult ei ole seda. Kui seadistada termomeetrid nii, et nad tabavad rohkem haigeid, arvatakse välja veel rohkem terveid inimesi. 

Termomeetri kasutamine on ressursimahukas, sest vajab eraldi inimest mõõteriista kasutamiseks. Nii võib kehatemperatuuri mõõtmine olla tõhus ainult siis, kui seda täitval inimesel on teisigi ülesandeid, nagu palavikuga inimeste testimisele suunamine või maskide kandmise kontrollimine. Kui mitte, on see väga kallis viis väga väheste haigete välja sõelumiseks.