Eesti Noorteühenduste Liidu juht: millal otsustajad noorte poole pöörduvad?

Roger Tibar Foto: Erakogu

Noored on valmis andma enda panuse ühiskonda ja kriisi lahendamisse, ent selle eelduseks on nende kaasamine ka eriolukorra ajal nii riigi kui ka kohalikul tasandil, kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar.

Oleme nüüdseks seljatanud esimese kuu eriolukorras. Inimeste teadvusesse on praeguseks vägagi hästi jõudnud vajadus enda hügieeni eest täiendavalt hoolitseda ning väljas viibides järgida valitsuse poolt sätestatud nõudeid. Samal ajal kui me kõik ootame kodudes eriolukorra lõppu, ei saa märkamata jätta puudulikku tähelepanu pööramist sihtgrupile, kes on kurnatud distantsõppest, soovivad nutitelefonide asemel sõpradega värsket õhku nautida, külastada metsaradu või ka lihtsalt olla ja puhata.

Millal jõuavad meie otsustajad oma pöördumistes noorteni? Kas Eestis nähakse ainukese lahendusena verbaalset peksu noorte suunal? Paari näite põhjal üldistuste tegemine kogu vanusegrupile ei saa olla kuidagi tolereeritav. Siinkohal võib lugejatele meenuda, et rahvastikuminister ju pöördus noorte poole. Kas see pole piisav? Tegelikult pole aga ühelgi noorel vaja valitsuse ega mõne muu otsustaja luba, et kodus arvutimänge mängida. See on meil niigi.

Noortel on vaja kindlustunnet. Tunnet olla kaasatud, olla võrdne! Selle asemel nähakse noori enamasti aga probleemina, kes ei järgi reegleid ja kogunevad kampades. Soovitaksin seljuhul pöörata ka tähelepanu teistele eagruppidele. Mis toimus pensioni väljamaksete päeval vanurite liikuvustrendides? Mida me näeme rabades ilusate ilmade korral? Ja mitte paha pärast. Olla ilusa ilmaga väljas ja värsket õhku nautida on ju meie kõigi soov. Nelja seina vahel istumine on üsna kurnav nii pikalt. Küll aga on selle arvamusloo fookus hoopis teine. 

Eesti riik on veel liialt noor. Me oleme riigina noored täiskasvanud ning arusaadavalt ei saa eeldada (eriti eriolukorras) kohest kodanike poole pöördumist. Küll aga on möödunud terve kuu ning ükski valitsuse liige pole pöördunud noorte poole sõnumiga – jah, me mõistame olukorda ning soovime teid kaasata. Olukord on tõepoolest keeruline ja distantsõpe avaldab eriti suurt pinget HEV-õpilastele ja muidugi ka õpetajatele, kes peavad ümber kohanema. Kuid selle kõige kõrval ei ole keskmiselt liiga vanad otsustajad ainukene sihtgrupp, kellega konsulteerida. Küsima peaks ka noorte arvamust. 

Eriolukord on meid õpetanud kasutama erinevaid digivahendeid veelgi efektiivsemalt. Miks ei võiks eriolukorra juht teha 5-minutilise pöördumise noorte suunal? Miks me ei võiks koos peaministriga teha ühe 30-minutilise veebikõne või online-arutelu teemal «Mida noored vajavad?». Võtame eeskuju Šotimaalt. kus esimestel nädalatel pöörduti noorte poole saamaks sisendit nende murede kohta. Või Norra peaminister, kes andis noortele oma kõnes teada, et «On igati okei tunda hirmu eriolukorra ajal». Sõnumid ja kaasatus noorema elanikkonna suunal on praegu väga olulised! Me oleme selleks valmis ja võib olla kummastav, kuid ka meil on hääl! Veidi rohkem kui aasta pärast on taas kohalikud valimised, kus 16-aastased saavad hääletada, kuid KOV tasandi kriisikomisjonidesse pole hetkel noori kuskil kaasatud! Kurb.

Selle asemel, et iga organisatsioon tuleb välja oma väljakutsega ning kõik ametiasutused proovivad lähenevat vaheaega noorte jaoks minuti täpsusega ära planeerida, on vaja esmalt anda noortele vaheaja vältel ka natuke puhkust. Ehk luua isegi virtuaalsed kudumistunnid, et generatsioonidevahelist lõhet vähendada? Kuid noorte jaoks on oluline lihtsalt olla ja nädal aega mitte mõelda sellele, mis nüüd homseks jälle vaja teha on. Sel hetkel on hea võimalus pöörduda noorte poole palju sisulisemate küsimustega. Kuidas me tegeleme noorte töötusega kriisist väljudes? KOV eelarveid kärbitakse – kas noored saavad esimesena pihta? Milliseid puudujääke KOV tasandil nähakse avalikes teenustes kriisi ajal ja peale seda? Kas noortel on piisavalt võimalusi vaba aja veetmiseks eriolukorra möödudes? Millised on huvihariduse võimalused? Millised koolitusi noored vajaksid enese arendamiseks? Kuidas ollakse rahul jäätmekäitlusega? Skateparki asemel oleks vaja ehk jõulinnakuid ja disc-golfi radasid? Neid küsimusi on veel mitmeid. 

Siit ka sõnum otsustajatele. Head omavalitsuste juhid ja valitsuse liikmed. Noortes ei saa näha takistust, vaid lahendust. Viimase kuu jooksul on noored aktiivselt osalenud erinevatel häkatonidel, loonud vanurite aitamiseks veebilahendusi, andnud oma panuse esmatarbe toodete veosse kogukonnas, loonud mitmeid kaasavaid veebiseminare noorte vaba aja sisustamiseks. Seda kõike proaktiivselt ja vabatahtlikult. Valitsus planeerib mitmeid pakette kriisist väljumiseks – kus on prioriteedina noored? Ootan päeva, mil on ka otsustajate poolt võimalik näha omaalgatuslikku lähenemist, et nii eriolukorras kui ka selle väliselt oleks noorte hääl ühiskonnas senisest rohkem väärtustatud!

Me oleme valmis.