Pärnu haigla, nakkushaiguste palatid. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Mailiis Ollino

Koroonaviiruse levikut vaadelnud Postimehe ja Eesti Teaduste Akadeemia nõukoda leidis, et Saaremaal ja Harjumaal on diagnoosimiste kasv langemas, Tartus ja Pärnus veel mitte. Praktilises mõttes ei pea ära ootama suremuskõvera langust, et hakata samm-sammu haaval majandust avama. Oluline on siiski kokkupuudete anonüümse jälgimise süsteemi loomine.

Lühikokkuvõte kõlanud mõtetest:

  • Saaremaal on uute diagnoosimiste kasv langemas. Samamoodi on kasv langemas Harjumaal ja Ida-Virumaal, et mitte nii suurelt. Tartumaa ja Pärnumaa R ehk kui mitut inimest nakatab üks haigestunu ei ole veel langenud alla 1. 
  • Optimistlikus vaates võiks nelja nädalaga uued haigestumised ära kaduda. Suremuse kõvera langust tuleb veel nädal-kaks oodata. Poliitika kujundamiseks on aga olulisem praegune haigestumise kõver, me ei pea ootama, millal suremus hakkab langema. 
  • Neli nädalat on ka see aeg, mille jooksul piirangud hakkavad mõju omama. 2-3 nädalat oli aeg, millal eksponentsiaalne kasv veel ei avaldunud, sest saime üksikuid juhtumeid jälgida. Keskmiselt on haiguse peiteaeg kuni 5 päeva, alates sellest hakkab nägema eksponentsiaalset kasvu. Need ajaraamid on olulised väljumisstrateegia kujundamiseks. 
  • Väljumisstrateegia kandvaks osaks on inimeselt-inimesele süsteemi loomine, näiteks telefonide Bluetoothil põhinev jälgimine. Selle abil saavad inimesed anonüümselt teada anda, et nad on nakatunud ning info läheb teistesse süsteemi lülitatud telefonidele, millega nad on kokku puutunud. Edukus sõltub sellest, kui palju inimesi äpi alla laadivad ja ausalt ütlevad, et nad on nakatunud. Aga samamoodi nagu karjaimmuunsuse tekkeks ei ole vaja 100% katvust, ei pea rakendused hõlmama kõiki inimesi, et nendest kasu oleks. 
  • Rakenduse puhul peab olema võimalik anda infot anonüümselt, et ei kardetaks häbimärgistamist. Inimene ei ole ise süüdi, et ta nakkuse sai. Kui koroonadiagnoosi nähakse nagu omal ajal pidalitõbisust, siis ei julge nakatunud ka anonüümselt oma kontaktvõrgustikule infot teada anda ning kriis venib pikemaks.
  • Majandust saab avada inimrühmade kaupa, valdkondade kaupa, piirkondade kaupa. Võtame meetodiks, et suuri samme korraga ei tee. Niimoodi saame vältida superlevitajate teket. 
  • Sellist poliitikat kinnitab rahvastiku tiheduse mõju muutus. Kui algselt rahvastiku tihedus ei olnud oluline tegur viiruse levikul, siis mida aeg edasi, seda suuremat rolli see mängib. 
  • Näiteks ettevõtte tasandil saavad firmad piirata, millised rühmad omavahel kokku puutuvad. Niimoodi saab püstitada nähtamatu kaitsevahendi osakondade ja korruste vahele. 
  • Üldine vaktsineerimistase on makrotasandi riskitegur. Koroonakriisi ajal on mitmed riigid pannud vaktsineerimise pausile. See võib kaasa tuua tõsise tagasilöögi teiste haiguste puhul. On teada, et vaktsineerimine tuberkuloosi suhtes aitab ka teiste kopsuhaiguste vastu. 
  • Isiklikul tasandil tuleb võimsalt esile suitsetamise suur risk, mis nõrgestab ACE2 ensüümi, mille kaudu siseneb koroonaviirus organismi. 

Videokohtumisel osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiit Tammaru, Eero Vasar, Urmas Varblane, TTÜ professor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud.