Liina Kersna: kümme korduma kippuvat küsimust segaste sõnumite ministeeriumile

Foto: Joosep Kask

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmel– Liina Kersnal on haridus- ja teadusministeeriumile kümme küsimust, millele vastuse saamine aitaks selgitada lähiaja hariduskorraldust.

Läinud neljapäeval teatas haridus- ja teadusminister Mailis Reps massiivse meediatrummipõrina saatel avalikkusele, et viiruse taandumise korral taastatakse alates 15. maist õppeaasta lõpuni koolides õpe vabamas vormis. Päev hiljem saatis peaminister riigikogu liikmetele info, et «kuni 15. maini säiliks praegune distantsõpe». Säiliks? Aga millistel tingimustel? Sellest ei sõnagi.

Palusin sotsiaalkomisjoni istungil valitsust nõustaval professoril Irja Lutsaril kommenteerida haridusministri lubadust lapsed poolest maist väiksemate gruppidena kooli lubada. Selget vastust ma ei saanud.

Professor tõdes, et ühelt poolt on Covid-19 perekondade haigus. Kui keegi peres nakatub, siis suure tõenäosusega nakatuvad ka teised. Nagu me täna teame, kannavad viirust edasi ka haigussümptomiteta inimesed. Ja kui üle maailma on vaid loetud lapsed, kes seda viirust raskelt põevad, siis vanemaealised on selgelt riskirühmas. Professori sõnul on mõnede riikide praktika näidanud, et koolide avamine ei ole suremust oluliselt mõjutanud.

Hoolimata sellest, et minister sai sõna kõigis suuremates online-väljaannetes, lisaks veel Terevisioonis, Esimeses stuudios, AK otseeetris, Kroonikas, Maalehes ja mujal, tekitas tema sõnum koolirahvas ja lapsevanemates rohkem küsimusi kui andis vastuseid.

Koondasin mõned küsimused kokku oma sotsiaalmeedia kontolt, kus võtsid sõna lapsevanemad, koolijuhid, õpetajad ja õppejuhid näiteks Tallinnast, Tartust, Otepäält, Pärnust, Virtsust ning pakun valitsusele selgemaks kommunikatsiooniks välja kümme korduma kippuvat küsimust. Eriolukorras, kui ühiskondlik ärevuse tase on oluliselt kõrgem tavapärasest, on juhtide kohus anda avalikkusele võimalikult selgeid sõnumeid.

Esiteks. Mida mõeldakse «viiruse taandumise» all? Sotsiaalkomisjoni istungil sain aru, et üks oluline näitaja on haiglaravi vajavate inimeste arv. Kui see näitab püsivat langustrendi, hakkab viirus «taanduma». Täna on see lauges kasvutrendis – 150 kandis. Veel on oluline nakkuskordaja näitaja. Kui see on alla 0,5, siis võib «taandumine» olla nähtavas kauguses. Aga mida valitsus mõtles «taandumise» all? Milliseid andmeid me peame jälgima ja kui kaua peab «taandumise» trend püsima?

Teiseks. Millal ministeerium plaanib koole teavitada ametlikust otsusest koolide avamise kohta? On see päev või nädal enne 15. maid? Kui pikalt antakse koolidele aega oma töö ümber korraldada?

Kolmandaks. Minister ütleb pressiteates, et «lubame lapsi kooli ainult siis, kui see on nende jaoks täiesti ohutu.» Ning täiendab: «Lisaks laste turvalisusele peavad olema lahendatud ka transpordi ja koolitoidu küsimused.» Aga kuidas on tagatud õpetajate turvalisus, kellest paljud kuuluvad teatavasti riskigruppi?

Harvardi Meditsiinikooli professor Kristin Moffitt väidab paljude riikide praktikale toetudes, et enamik alla 19-aastasi põeb Covid-19 infektsiooni läbi kergelt. Samas, kuna koroonaviiruse proovide võtmine on maailmas olnud piiratud, arvab Moffitt, et suurem osa lapsi ja noorukeid on jäänud tegelikult diagnoosimata. Seega on oht, et me saadame nakatunud noored riskirühma kuuluvate õpetajate sekka.

Neljandaks. Ministeerium ütleb, et pärast 15. maid kuni suvevaheaja alguseni saavad koolid tegeleda vabamas vormis õpilaste arendamisega, olgu selleks suhtlus-, väärtus-, sotsiaalsete ja kodanikupädevuste arendamine, arenguvestluste läbiviimine, õppepäevad vms. Koolijuhid ütlevad, et arenguvestlused toimuvad enamasti sügisel, mil seatakse eesmärke. Kui arenguvestlust on vaja pidada, siis seda saab teha ka videosilla vahendusel. Loetletud pädevusi saab samuti arendada distantsõppel. Küll aga vajavad selgelt tuge nii põhikooli kui ka gümnaasiumi koolilõpetajad. Koolijuhid, õpetajad ja õppejuhid pakuvad, et alates 15. maist võiks toimuda koolilõpetajate konsultatsioonid. Palun ministeeriumil täpsustada, kellele võiks kooliuksed avada nii, et eesmärk oleks selge ja risk minimaalne!

Viiendaks. Ministeerium ütleb, et alates 15. maist võiks koolides õppetöö toimuda väikestes rühmades ja gümnaasiumide sisseastumiskatseid tohib teha kuni kümne inimesega ühes ruumis. Gümnaasiumi direktor kirjutab: «Meil on 19 klassikomplekti, igas 30–35 õpilast. Seega, kui võtame kõige väiksema mahu, siis ühel päeval on koolimajas üle 200 inimese, maksimummahus 350 inimest. Samas on lõpuaktused keelatud!» Lisaks, koolides on nii 90 m2, aga ka 36 m2 klasse. Kui viimases on kümme inimest, siis selles ruumis levib viirus kiiremini kui suuremas. Kui kehtestada nii täpseid reegleid, siis kas need võiksid olla seotud ruutmeetritega ühe inimese kohta, nii nagu toidupoodides?

Kuuendaks. Üks lapsevanem kirjutas: «Minu lapsed saavad koduõppega suurepäraselt hakkama ja ma ei saada neid paariks nädalaks sellisel ajal kooli. Loodetavasti ei karista masinavärk meie peret selle eest. Kogu see eelnev karantiin ja üldrahvalik pingutus kirjutatakse selle liigutusega lihtsalt ju korstnasse!» Kas lapsevanemal on õigus oma last mitte kooli lubada, sest perekond hindab riski liiga kõrgeks?

Seitsmendaks. Hea on see, et koolilõpetajatele andis ministeerium selge sõnumi – põhikooli lõpetajad ei pea eksameid tegema ja 12. klassi lõpetajatel tuleb tänavu sooritada kaks riigieksamit: eesti keel ja matemaatika. Kui gümnasistid haigestuvad ning haigus kestab 3–4 nädalat, kas on arvestatud, et neil on võimalus järeleksamiteks 4 nädala pärast ning nad ei jää ajaliselt maha ülikoolide, kutsekoolide sisseastumisgraafikutest?

Kaheksandaks. Selge sõnumina andis ministeerium ka teada, et koolilõpuaktused jäävad sel aastal ära. Kuna õppeaasta lõpeb tegelikult alles augusti lõpus, siis kas mitte liiga ennatlikult? Lisaks juhivad koolijuhid tähelepanu, et ka lõpuaktuseid saab korraldada ohutult. «See on loomingulisuse ja leidlikkuse koht!» ütles ühe kooli õppealajuhataja. Teine koolijuht lisas: «Gümnaasiumi lõpetamine on inimese elu üks olulisemaid hetki. Kui meil kõik on nii ebamäärane, siis võiks noortele lootusekiire selles osas säilitada. Aktust saab ka sõltuvalt olukorrast erineval ja turvalisel moel korraldada.» Samal ajal väljendab kultuuriminister lootust, et suvised kultuurisündmused saavad toimuda! Lõpuaktused kindlasti ei toimu, aga suvelavastused toimuvad?!

Üheksandaks. Üks õppejuht kirjutas: «On vist unustatud, et kuigi lapsel on üks õpetaja, on õpetajatel palju lapsi.» Kui ühed lapsed jätkavad distantsõppel, teised on koolis konsultatsioonidel ja kolmandad käivad väljasõitudel, siis muutub õpetajate töö korraldamine väga keeruliseks ning nende töökoormus võib kasvada märkimisväärselt. Kuidas tagada, et õpetajate koormus ei kasvaks neil üle pea?

Kümnendaks. «Keerulised ülesanded on enamasti kõige vahvamad, aga sel juhul peaks olema eesmärk, mille saavutamiseks vaeva näha,» kirjutab ühe Tallinna kooli direktor. Seega lõpetuseks – mis on koolide osalise avamise üldine eesmärk?

Koolijuhtide ja õpetajatega suheldes jäi kõlama arusaam, et kui kooliuksed sel õppeaastal tõesti veel avada, siis eelkõige koolilõpetajatele konsultatsioonideks. Aktuste teemal võiks jätta õhku lootuskiire, et need saaksid toimuda väiksemates gruppides, näiteks klassipõhiselt. Täna (14. aprillil) andis ministeerium teada, et alates esmaspäevast, 18. maist kuni õppeaasta lõpuni klassikalist tunniplaanijärgset õppetööd ei toimu ka distantsõppes. Toimub õpe «vabamas vormis» ja neile, kel on vaja konsultatsioone või järelõpet. Küsimustel ei näi lõppu tulevat.

Haridus- ja teadusministeerium kirjutas vastuseks artiklike, et nad on just ette valmistanud ja peagi koolidele saatmas teavituse, mis vastavat ka Liina Kersna küsimustele:

Kooliaasta lõpetamine

Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.

Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.

Kui tingimused seda võimaldavad, siis:

• koolides jätkub õppetöö ainult distantsõppe vormis 15. maini;
• pärast 15. maid ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna;
• pärast 15. maid on kontaktõpe individuaalne või kuni kümneliikmelistes rühmades, see ei välista distantsõppe jätkumist, kui selleks on vajadus.
• pärast 15. maid algab üleminekuaeg, mille käigus saab:
  • hinnata distantsõppe ajal õpilaste edenemist õppetöös;
  • vajadusel aidata järele õpilasi, kellele distantsõpe nii hästi ei sobinud;
  • korraldada projektõpet (lugemist, uurimist, katsetamist nõudvate probleemide lahendamine);
  • viia läbi arenguvestlusi;
  • teha kokkuvõtteid õppeaastast;
  • teha ettevalmistusi eksamiteks.
• Pärast 15. maid on koolides toimuv kontaktõpe pigem erandlik ja eelkõige mõeldud:
  • 12. klassi lõpetajatele;
  • 9. klassi lõpetajatele, kel vaja teha katsed gümnaasiumisse astumiseks;
  • lisatuge vajavatele õpilastele, kelle jaoks distantsõpe ei ole andnud soovitud tulemusi.

Sel õppeaastal peab ära jätma kõik suuremad üritused (lõpuekskursioonid, aktused, koolidevahelised võistlused jne).