TLÜ haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema.

FOTO: Erakogu

Martin Ehala (PM 03.03) juhtis tähelepanu sellele, et poisid jõuavad koolis sageli halvemini edasi kui tüdrukud, ning vihjas uutele normidele, mis haridussüsteemis kehtivad, mis aga poistele ei sobi. Praegune koolisüsteem soosib logelemist ja suhtumist, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja see suhtumine ei toeta poiste õpimotivatsiooni. Poisid vajavad õppimisel rangemat korda ja välist motivatsiooni enam kui tüdrukud. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Poiste küpsemine on aeglasem – nende eneseregulatsioonioskus, meelekindlus, töökus ja järjepidevus arenevad aeglasemalt kui tüdrukutel. Poiste ja tüdrukute, meeste ja naiste intellektil ei ole rahvusvaheliste uuringute põhjal olulisi keskmisi erinevusi, samas poisid ja mehed arvavad oma intellektist kõrgemalt kui naised. Naised arvavad oma intellektist pigem tagasihoidlikult ja alandlikult (selle näide on ka palgavahe), samas on tüdrukud ja naised organiseeritumad, töökamad ja järjepidevamad. 

Õpiraskusi võib esineda nii poistel kui tüdrukutel, kuid probleemseid poisse on koolis rohkem kui probleemseid tüdrukuid. Kaasavas hariduses õpivad lapsed sageli koos omaealistega tavaklassis isegi juhul, kui neil on õpiraskused, sest lapsevanemad on need, kellel on üldjuhul otsustusõigus lapsele klassi ja kooli valikul. Lapsevanemal on õigus otsustada ja eriti seetõttu on tal ka suur vastutus lapse õppimise edukuses. Lapse õpiedus on väga oluline kodu ja kooli koostöö.