Tarvi Viisalu rongiõnnetustest: jalakäijate tunnelid hoiavad õnnetusi kõige paremini ära

Veerenni raudtee ülekäik. Foto: Tairo Lutter

Liiklusohutus on märksõna, millest kirjutatakse meedias, arutletakse seltskondades ning õhtuti kodudes vähemalt sama tihedalt kui ilma, valitsuse ja hindade üle. Kahjuks annab vestlustele hoogu iga-aastane must liiklusstatistika nii maanteedel kui ka raudteel, kirjutab Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu.

Raudteesurmadest lähtuvalt käivitas Eesti Raudtee raudteetaristu ohutuses «nullvisiooni», mille eesmärk on viia raudteel juhtuvad õnnetused miinimumini ning mille tõttu saab raudteetaristu sel ja järgnevatel aastal kümne miljoni euro eest turvavarustust. 

Raudteeületuskohtadel sõltub ohutus paljudest erinevatest osapooltest, nagu raudtee valdaja, taristu kasutajad, ametiasutused ning loomulikult kõik liiklejad ise. Avaliku raudteeohutuse jätkuv parendamine eeldab kõigilt osapooltelt pikaajalist, pidevat, süsteemset ja koordineeritud tegevust. Eesti Raudtee visioon on luua turvalised ja ohutud raudteeületuskohad. Liiklejad võivad inimfaktori mõjul eksida, kuid me teeme kõik endast oleneva, et kujundada raudteetaristu ning ohutuse tagamisega seotud protsessid ja tegevused selliseks, et eksimuste korral inimesed raudteel ei hukkuks ega saaks raskelt vigastada.

Arvestades probleeme liikluskultuuris, tihenevat liiklust, kiiruste tõusu, jalgrataste ja muude liikurite, tähelepanu hajutavate nutiseadmete ja kõrvaklappide järjest laiemat kasutamist, oleme järjepidevalt investeerinud raudteeületuskohtadesse. Avaliku raudteeohutuse teavitustöö vallas viime igal aastal üha sagedamini läbi haridusasutustes raudteeohutusalaseid esitlusi.

Jalakäijatele on viimaste aastate jooksul ehitatud kümme tunnelit, vales kohas raudtee ületamise takistamiseks on paigaldatud piirdeaedasid rohkem kui 30 km, kõigi Eesti Raudtee halduses oleva 144 raudteeülekäigukoha juurde on ehitatud head juurdepääsuteed ning renoveeritud raudteeülekäigukohtade katted. Lisaks investeerime järgneva nelja kuni viie aasta jooksul raudteeületuskohtade ohutuseadmetesse ligikaudu 10 miljonit eurot, millega  saavad uue ohutusvarustuse 107 ülesõitu ja 9 raudteeülekäiku.

Jalakäijatele on viimaste aastate jooksul ehitatud kümme tunnelit, vales kohas raudtee ületamise takistamiseks on paigaldatud piirdeaedasid rohkem kui 30 km. 

Sellest hoolimata lasub vastutus iseenda ja teiste tervise eest ka kõigil liiklejatel. Rongide suurim lubatud kiirus raudteel on üks olulisemaid raudteeülekäigukohtade ohutust mõjutavaid tegureid. Kui kiirusele lisada veel piiratud nähtavus, on tegemist ohtliku kooslusega. Ent uuringute kohaselt suureneb liiklejate tähelepanematusest tulenevate eksimuste tõenäosus oluliselt siis, kui rongide suurim lubatud kiirus on enam kui 90 km/h. Sellest väiksemate kiiruste korral peaks ohutuse tagamise aluseks olema liiklejate tähelepanelikkus ümbritseva keskkonna suhtes ja raudtee ületamine selleks ettenähtud kohtades ning sätestatud nõudeid järgides.

Olenemata väiksemast kiirusest, ei saa rongid kiiresti peatuda, kuna ka kiirusel 40-50 km/h kulub rongil peatumiseks mitusada meetrit. Kui rongijuht ohtu märkab, on juba liiga hilja rongi õigeaegseks peatumiseks. Seetõttu peavad jalakäijad ja sõidukid raudteele lähenemisel ohtu tunnetama ning seal liikuvatele rongidele teed andma.

Sarnaselt jalakäijatele ja ratturitele mõeldud ületuskohtade turvalisuse suurendamisele muudame ohutumaks ka raudteeülesõidukohad. Täna on enim kasutatav ohutusseade foor, mida on autojuhil lihtne eirata. Eesti Raudtee lähiaastate üks olulisemaid ohutustegevusi on jõuliselt suurendada tõkkepuudega varustatud raudteeülesõidukohtade arvu. Tänasest 152-st ülesõidust on tõkkepuudega varustatud 36. 2023. aasta lõpuks plaanime arvu viia 106ni ehk enam kui 2/3 ülesõidukohtadest saavad tõkkepuudega varustatud.

Rahvusvahelised uurimustööd näitavad, et automaatse foorisignalisatsiooniga varustatud raudteeülesõidukohale täiendavalt tõkkepuu lisamine vähendab ülesõidukohal õnnetusjuhtumeid ca 50 protsenti.

Eesti Raudtee eesmärk on märkimisväärselt suurem kui tänased siseriiklikud regulatsioonid nõuavad, kuid ohutuse seisukohalt on Eestis raudteeülesõidukohad vaieldamatult ühed suurimad riskiallikad, kuna neil toimuvad õnnetusjuhtumid on tavaliselt raskete tagajärgedega. Viimase 25 aasta jooksul on raudteeõnnetuste arv stabiilselt vähenenud, kuid üksikutel aastatel võib täheldada anomaaliaid, mis kõnelevad selget keelt sellest, et kohalik liikluskultuur vajab endiselt järele aitamist.

Järgmine samm ületuskohtade ohutuse suurendamiseks on järjepidev töö eritasandiliste raudtee ületuskohtade loomisel. Inimestele otsasõidu õnnetusjuhtumeid vähendavad enim just jalakäijate tunnelid, mistõttu oleme järjest enam kohtunud kohalike omavalitsustega, et arutada koostöövõimalusi raudteeülekäigukohtade asemel jalakäijate tunnelite rajamist.

Inimestele otsasõidu õnnetusjuhtumeid vähendavad enim just jalakäijate tunnelid.

Lisaks on Eesti Raudtee alates 2004. aastast tegelenud süsteemselt avaliku raudteeohutusalase teavitustööga. Eesti Raudtee asutatud MTÜ Operation Lifesaver Estonia ehk OLE koondab peaaegu kõiki Eesti raudtee-ettevõtteid. Avaliku raudteeohutuse teavitustöö vallas viiakse igal aastal läbi haridusasutustes raudteeohutusalaseid esitlusi, jõudes ligikaudu 5000 lasteaialapse ja kooliõpilaseni. Vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooni raudteeohutusalase teavitustöö tulemusena on raudteeõnnetuste arv aasta-aastalt vähenenud. Veel selgi aastal on koostöös Eesti Politsei, Maanteeameti ja teiste partneritega plaanis läbi viia raudteeohutusalaseid aktsioone üle kogu Eesti.

Raudteeületuskohtade õnnetusjuhtumite vältimise üheks võtmeks on liikluskultuuri tõstmine läbi teadvustamise ning vajalik informatsioon liigub inimeste seas seda paremini, mida rohkem on ohutusmeetmetest hästi informeeritud ühiskonna liikmeid. Seetõttu on oluline meeles pidada, et ohutuse tagamine on kõigi meie kollektiivne ülesanne. Kui järgmisel korral näed, et keegi püüab läheneva rongi eest läbi lipsata või ei pane rongi lihtsalt tähele, siis haara tal julgelt käisest. See väike liigutus tähendab sõna otseses mõttes kingitud elu.

AS Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis tehnilise kõrghariduse transpordi ja logistika erialal. Täiendavalt on ta omandanud diplomeeritud raudteeinsener, tase 7 kutse spetsialiseerumisega raudteeliiklus ja ohutus, raudteetranspordi tehnoloogia ja juhtimine, konsultatsioon ja nõustamine. Ta töötab AS-is Eesti Raudtee alates 2000. aastast.