Ebaseaduslikult Eestis töötanud ehitajad.

FOTO: Sander Ilvest

Välistööjõu mõju hindamise puhul tuleb arvesse võtta veel paljusid majanduslikke ja sotsiaalseid faktoreid, aga ka Eesti eripära, mis vähemalt pikema sihikuga vaadates selgelt vähemkvalifitseeritud võõrtööliste tarvitamise vastu räägivad, kirjutab riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) vastulauses kolumnist Andrus Karnaule.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Võõrtööjõud võib osutuda majanduse arengu stiimuliks ja ka piduriks, sõltuvalt selle rakendamisest. Arengustiimuliks on kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõud. Uuendusi majanduses ning ka elatustaseme tõusu pidurdab aga madalapalgaline ja vähekvalifitseeritud välistööjõud. Viimase kõige halvemaks versiooniks on illegaalne töötamine, mistõttu jäävad riigil lisaks saamata maksud ning ebaausad ettevõtted saavad konkurentsieelise. Rääkimata töötaja õiguste rikkumisest, mis paljudel juhtudel võib olla väga jõhker.

Seega on siseministeeriumi sammud Euroopa Liidu välistest riikidest pärit võõrtööliste illegaalse töötamise piiramiseks ülimalt asjakohased ning ainus, mida tuleks kahetseda, on see, et varasemad ministrid neid ei teinud. Kui illegaalset tööjõudu tarvitavad kelmid välja arvata, oleks väga raske leida isikuid või huvigruppe, kes neid samme kriitiliselt arvustada võiksid.