Eneken Juurmann ja Aivi Jürgenson: kuidas läheb Eesti õpetajal?

Klassiruum. Pilt on illustreeriv Foto: Caro / Paulus Ponizak / Caro / Paulus Ponizak/Scanpix

OECD uuringu TALIS tulemused näitavad, et Eesti õpetajad ja koolijuhid paistavad rahvusvahelises võrdluses silma kõrgel tasemel ettevalmistuse poolest ning ennast järjepidevalt arendavate professionaalidena, kirjutavad haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdid Eneken Juurmann ja Aivi Jürgenson.

Täna avalikustas OECD 48 riigis läbi viidud rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Enam kui 3000 Eesti 7.-9. klasside õpetaja ja 200 koolijuhi tagasiside pakub võimaluse vaadata, mida nad oma tööst räägivad ja millise tähenduse sellele annavad.

Kui maailmas räägitakse juba pikemat aega Eesti hariduse eduloost ja käiakse uurimas, kuidas meie õpilased PISA teste nii edukalt sooritavad, siis nende õpilaste õpetajad on pidanud ise oma ametit ühiskonnas väheväärtustatuks. Laiem üldsus on selles aspektis olnud positiivsem: õpetajaameti mainet peetakse heaks ja tööd väga väärtuslikuks, näitavad uuringud. 

Hea on tõdeda, et ka õpetajad ise näevad siiski oma ametit üha väärtustatumana. Kui 2013. aaastal leidis 13,7% õpetajatest, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis viie aastaga on nende hulk tõusnud 26,4%-ni, mis on suurem ka OECD riikide keskmisest: 25,8%. Sealjuures on viimase viie aasta jooksul ametisse asunud õpetajate seas see näitaja oluliselt kõrgem – 39%.

Eesti õpetaja õpib

Eesti kool areneb siis, kui seal töötavad õpetajad ja koolijuhid, kes on oma ala professionaalid ning usuvad, et teevad olulist tulevikku suunatud tööd. TALISe tulemused näitavad, et Eesti õpetajad ja koolijuhid paistavad rahvusvahelises võrdluses silma kõrgel tasemel ettevalmistuse poolest ning ennast järjepidevalt arendavate professionaalidena. Eesti õpetaja kutsestandardil põhinevat esma- ja täiendusõppesüsteemi tuuakse raportis teistele eeskujuks. 

Erinevalt mitmetest uuringus osalenud riikidest osalevad Eesti õpetajad ning koolijuhid täiendusõppes väga aktiivselt, kuid uuring annab märku, et praktikasse rakendatakse vaid osa omandatust. Viimase aasta jooksul on end täiendanud 98% uuringus osalenud õpetajatest ja 100% koolijuhtidest. Endiselt eelistatakse väljaspool kooli toimuvat täiendusõpet ning õpikogukondades õppimist. Üksteise tundide vaatlust ja tagasisidestamist on veel vähe.

Täiendusõppes osalemine eeldas õpetajatelt enamasti aktiivset osavõttu ja koostöist õppimist, mis on olulised oskused ka klassiruumi üle kandmiseks. 90% õpetajate hinnangul said nad täiendusõppest teadmisi ja oskusi, mida oma töös rakendada.

Uued õpetajad vajavad tuge

Vajadus õpetajate järele suureneb lähima 10-15 aasta jooksul oluliselt, sest üle poole praegusest põhikooli kolmanda astme õpetajaskonnast on 50-aastased või vanemad. Järjest enam asuvad ametisse õpetajad, kellele see pole esimene karjäärivalik, kuid kelle peamiseks motivaatoriks on panustada õpilaste ja ühiskonna arengusse.

Iga inimene, kes on otsuse õpetajaameti kasuks teinud, on väga väärtuslik. Uuring viitab vajadusele pakkuda alustavatele õpetajatele suuremat tuge, et nad ka koolidesse püsima jääksid. Viimasel viiel aastal õpetajana alustanutest olid vaid vähesed osalenud kutseaasta programmis või saanud toetust mentorilt. Õpetajate hinnangul ei tunne paljud neist end ka pärast õpetajakoolituse lõpetamist piisavalt ettevalmistatu ja kindlana.

Õpetajate hinnangul ei tunne paljud neist end ka pärast õpetajakoolituse lõpetamist piisavalt ettevalmistatu ja kindlana.

Keskmiselt töötab kolmanda kooliastme õpetaja 35,7 tundi nädalas ning sellest 20,9 pühendab ta õpetamisele. Positiivsena saab välja tuua alustava õpetaja väiksema õpetamiskoormuse, mis on keskmiselt kahe tunni võrra väiksem kui kogenumatel õpetajatel. Nädala üldtööaeg on neil samuti nelja tunni võrra lühem. Õpetamiskoormuse vähendamist toetusmeetmena tõi välja ka 17% koolijuhtidest. OECD soovitusel tuleb põhjalikult läbi mõelda alustava õpetaja töötingimused ning pakkuda individuaalsetele vajadustele vastavaid toetusmeetmeid.

Toetust vajavad oma karjääri jooksul ka kogenud õpetajad, sest kiiresti muutuv ühiskond esitab üha uusi väljakutseid, millega edukaks toimetulekuks peab pingutama ning kolleegidega koos ühtse meeskonnana toimetama.

Kui paljudes riikides on väljakutseks õpetamine multikultuurses klassis, siis Eestis on selleks kaasava hariduse ideoloogia elluviimine, milles nähakse ka  kõige suuremat täiendusõppevajadust.

Valdav enamus teeb oma tööd rõõmuga

Sarnaselt teiste OECD riikidega on ka Eesti koolides õpilaste ja õpetajate vahel head suhted. Üha rohkem õpetajaid sisendab õpilastesse usku, et nad suudavad koolis hästi toime tulla ning aitavad neil õppimist väärtustada. Tunnis õppimisele ja õpetamisele pühendatav aeg on püsinud stabiilselt kõrgel tasemel (85%) alates 2008. aastast ning klassiruumis korra hoidmisele ja administreerimisele kulub OECD keskmisest vähem aega.

Senisest enam tullakse toime ka käitumisprobleemide ohjamisega. Võrreldes 2013. aastaga on koolides oluliselt vähenenud kiusamine ja Eestit tuuakse rahvusvahelises raportis kiusamisvastase tegevuse süsteemse rakendamise eest eeskujuks teistele riikidele.

Võrreldes 2013. aastaga on koolides oluliselt vähenenud kiusamine

Oma koole ja kolleege hinnatakse muutustele ning uuendustele avatuks ja üksteist toetavaks nii õpetajate kui juhtide poolt. Natuke skeptilisemad on selles küsimuses alla 30-aastased õpetajad.

Üle 80% õpetajatest naudib töötamist oma koolis, on valmis soovitama õpetajatööd ka teistele ning leiab, et ameti eelised kaaluvad üles selle puudused. Suur rõõm on teada, et kolmveerand õpetajatest valiks uuesti sama ameti.

On ka puudujääke

Sarnaselt 2013. aastale viitab ka värske uuring, et mõnes valdkonnas pole olnud muutused nii kiired ja laiaulatuslikud kui oodati. Kuigi palju õpetajad on osalenud IKT-alases täiendusõppes, tunneb ainult kolmandik end selles hästi ettevalmistatuna. Digitaalse tehnoloogia vahendeid õppetöö läbiviimisel kasutavad pooled õpetajatest. Koolijuhtide hinnangul on koolides vajalik tehnoloogia ja taristu olemas ning vaid 12% näeb takistust selle vajakajäämises. 

Visalt on kolmandas kooliastmes muutumas ka hindamispraktikad, millel on nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel võtmeroll. Võrreldes 2013. aastaga on pisut suurenenud õpetajate hulk, kes lisaks hindele annab kirjalikku tagasisidet: 34-lt protsendilt 42-le. Võimalus lasta õpilastel ise oma edukust hinnata pole laialdasemalt levinud. Võrreldes 2013. aastaga pole suurenenud rühmatööd praktiseerivate õpetajate arv ning projektõppe rakendamine on hoopiski vähenenud. Samas pööravad õpetajad senisest enam tähelepanu kriitilise mõtlemisvõime arendamisele ning seostavad õpetatavat rohkem reaalse eluga.

2013. aastaga pole suurenenud rühmatööd praktiseerivate õpetajate arv ning projektõppe rakendamine on hoopiski vähenenud.

Oluliselt mitmekülgsemaks on muutunud koolijuhi roll. Eesti koolijuhid on üldjuhul kas enne või pärast ametisse asumist läbinud koolijuhtimise alase koolituse, kuid ühiskonna ootustele vastava kooli pidev arendamine nõuab ka neilt uusi teadmisi ja oskusi. Koolijuhti nähakse õppimise juhina, kes on kogu koolile eeskujuks ja eestvedajaks. Ka koolijuhid ise näevad kõige rohkem täiendusõppe vajadust just õpetajate professionaalse arengu toetamisel, töö tagasisidestamisel ning koostöise koolikultuuri kujundamisel.

Uute väljakutsetega toimetulekuks soovitab OECD ka neile luua toetavaid struktuure nagu mentorlus ja erinevad arenguprogrammid. Kooli pidajatel tuleb mõelda sellele, kuidas korraldada koolijuhtide tööd ümber nii, et rohkem aega jääks kooli põhiprotsessidega tegelemiseks. Samuti on vaja kasvatada teadlikult koolijuhtide järelkasvu, sest 21% meie koolijuhtidest on vanuses 60 ja enam. 

Eesti on osalenud TALISe uuringus kõigil kolmel korral (2008, 2013 ja 2018). TALISe uuringu andmed annavad meile olulist tagasisidet ning suuniseid, et haridussüsteemi kiiresti muutuva ühiskonna vajadustele vastavaks kujundada. Võrdlus teiste riikidega võimaldab meil õppida nende parimatest kogemustest