Martin Ehala: haridus ei vasta tööturu vajadustele

Masinapurustajate reaktsioon tööturu muutustele 1812. aasta paiku. Foto: Mary Evans Picture Library/Scanpix

Võib ju ihaldada nullkasvuga elulaadi ning tõestada ära kasumile ja tarbimisele orienteeritud majanduse hukatuslikkuse, ent evolutsiooni vastu siiski ei saa. Inimühiskonnad on läbi ajaloo omavahel tehnoloogiliselt konkureerinud, ning kes on alla jäänud, on kaotanud oma majandusliku ja vaimse vabaduse, aga sageli jäänud ilma ka poliitilisest iseseisvusest, ükskõik millises vormis see siis tollal oli.

Nii on teed targemasse majandusse otsitud juba Prometheuse ajast alates. Igal ajastul on targale majandusele vastu seisnud need, kelle elu ja heaolu seeläbi kannatada said – heaks näiteks ludiidid Inglismaal, kes purustasid ketrusmasinaid, mis võtsid töö käsitöölistelt.

Pinge inimkapitali, tehnoloogia ja innovatsiooni vahel ei ole tänapäeva maailmas kuhugi kadunud, ka mitte Eestis. Majandus on suures osas mineviku pärand – üles ehitatud aastakümnetega, püsib ta tänu kohasele inimkapitalile, kes tunneb tehnoloogiat ja sobib sellega oma mõttelaadilt. Selline majandus ootab hariduselt samalaadse inimkapitali taastootmist.