Narva promenaad.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Miks nad siis ometi valivad ikka ja jälle linnavolikokku tagasi needsamad tegelased, keda ise köögilaua taga kiruvad, sulideks ja varasteks nimetavad?

Ometi on narvalastel endil iga päev silme all Euroopa ilmekaim korruptsioonivõrdlus: Narvas on olemas kena jõepromenaad, aga teisel pool, Ivangorodis, mis sai selle ehitamiseks Euroopa Liidult (!) rohkem raha kui Narva, on plaanitud promenaadi asemel mingi naljanumber. Ootame pikisilmi, et Ida-Virumaa venekeelsete elanike endi seas sünniks korruptsioonivastane liikumine.

Või miks talusid narvakad kogu «võrdse õigluse» jutule vaatamata kasvõi ainuüksi seda, et suhteliselt vaese linna kommunaalfirma juht sai «üle mõistuse» (endise Narva linnapea sõnad) suurt palka?

Või nagu küsis ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev: «Kui uuenevas Keskerakonnas on kätte jõudnud selginemishetk, et Narvas viljeldud valitsemisviisi koht on ajaloo prügikastis, siis miks lepitakse sama stiili jätkumisega omaenda parteikaaslaste poolt Kohtla-Järvel ja Jõhvis?» («21. sajandi munitsipaalpoliitika pantvangid», PR 13.02).

Keskerakondlane Yana Toom ütles Postimehe reporterile, et «kuuldused härra Voronovi tegudest liiguvad juba väga ammu». Justkui ei oleks tal endal vähimatki asja sellega, et samad isikud valiti ju volikokku Keskerakonna kaubamärgi all, et nende valitsemisviis sobis kuni selle hetkeni, mil korruptsioonikahtlustuse saanud volikogu liikmed Kekserakonnast välja astusid ja ise Narvas võimu haarasid.

«Kui 15. oktoobri 2017 valimised toovad jälle tagasi kohalikule võimupositsioonile vargad, mis siis saab edasi? Aplodeerime meie demokraatia toimimisele?» Nii küsis vabaerakondlane Jüri Adams riigikogu kõnepuldist (19.09.2017).

Korruptante politsei ja kohtuga ohjeldada on võimalik ja vajalik, aga... Piltlikult: see, et vürst laseb altkäemaksuks hane võtnud tšinovnikul pea maha lüüa, ei kaota korruptsiooni ära, kui kohaliku võimu harjumused ja inimeste ootused jäävad samaks.

Korruptsiooni märkimisväärselt vähendada on võimalik vaid siis, kui valijad saavad aru, et pikanäpumeestest võimumehi ei ole mingit põhjust uuesti ametisse valida. Kriitiline mass inimesi peab tahtma ausat mängu ja olema valmis ausa reeglitest kinnipidamise eest ka seisma. Õigupoolest on vaja kultuurimuutust.

Kui mõtteisse poevad kahtlused stiilis «kõik ei ole siiski nii ühene», siis minge uuesti Narva promenaadile. Vaadake üle jõe ja siis jälle oma jalge ette. Saab ju parem, kui kõike ära ei virutata, vaid tehaksegi ühistes huvides mingid asjad ära ja valmis ning makstakse tegijatele ilma šlikerdamise ju sullerdamiseta tehtud töö eest.