Mart Laar: eestlust kas on või ei ole

Nii rahvarohked kogunemised nagu sel pildil, kus haridus- ja teadusminister Mailis Reps on 2019. aasta alguses Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi aulas, ei ole tänavu maikuu teises pooles veel lubatud, kuid kuni kümne õpilasega klassis võib õppetööd läbi viia. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Venekeelse riigigümnaasiumi tegemise järel võiks hakata mõtlema ka riigi nime vahetamise peale, sest kui Eesti Kohtla-Järvelt maha võtta, miks mitte ka mujalt, arutleb Isamaa auesimees Mart Laar.

1988. aasta sügisel käisin Virumaal Jõhvis äsjase fosforiidisõja tandritel kohtumas kohalike inimestega. Muuhulgas arutasime eestikeelse hariduse tulevikku Jõhvis. Inimesed rääkisid, kuidas ülevalt innustunult pakuti, et targem oleks ehitada Jõhvi suur ja moodne kool, kus eestlastel oleks võimalik soovi korral ka eesti keeles õppida. Polevat lihtsalt realistlik siin ainult eestikeelset haridust hoida. Sellist kava hindasid kohalikud eestlased aga vaata et ohtlikumakski kui fosforiidikaevandamist, sest teel olevat võimalik eestlus siit ühe hoobiga hävitada. Üks koosolijatest tsiteeris Johann Voldemar Jannseni seisukohta, et eesti rahvas langeb või tõuseb koos haridusega. Saalis valitses üsna revolutsiooniline meeleolu.

Ilmselt seetõttu tunduvad tänapäeval puhkenud kired Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber otsekui möödunud aegade kajana. Paraku on see kuidagi tuhmivõitu. Peaminister on üritanud eestikeelse hariduse probleemidest Ida-Virumaal üle veereda, nagu ratas, midagi konkreetset ütlemata ning loosungeid loopides. Nüüd nii enam ei saa, sest oma riik on andnud inimestele söakuse ilusate sõnade taha vaadata ning küsimusi esitada. Nad ei rahuldu enam lahke kinnitusega, et tähtsad ametimehed on nendega ju korduvalt kohtunud ja kõik saab korda, sest nende meelest aeti neile segast juttu. Kuigi kooli tahetakse 1. septembrist avada, pole õpetajate leidmisest veel midagi kuulda ning lõpuks polnud keegi ka nendega kohtunud.