Kolm küsimust täisnimekirjaga riigikogu valimistele minevatele erakondadele

1. Kas toetate vanemahüvitise korda puudutava direktiivi heakskiitmist Eesti poolt või mitte?
2. Millisena näete lahendust, kui direktiiv vastu võetakse?
3. Kas on põhjendatud, et Euroopa Liidu tasandil otsustatakse väga selgelt perepoliitilisi küsimusi, või peaks seesugused küsimused jääma riikide enda lahendada?
Keskerakond
1. Toetame seda, kuna peame oluliseks isade rolli suurendamist laste kasvatamisel. EL ei võta vastu otsuseid, mille langetamiseks puudub tal mandaat. Direktiiv on suunatud sotsiaalsete standardite ühtlustamisele.
2. Praegu ei ole veel teada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kokkuleppe detaile. Kuna Eesti on juba vastu võtnud otsuse, et alates 1. juulist 2020 lisandub spetsiaalne ühekuune isapuhkus, oleks loogiline seda pikendada ühe kuu võrra.
3. Eesti võib uhke olla, et just peaminister Jüri Ratas allkirjastas sotsiaalõiguste samba. See on esimene üleeuroopaline dokument, mille siht on kaotada sotsiaalne ebavõrdsus ELis. Iga liikmesriik saab ise otsustada, kuidas täpselt direktiivi rakendada.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1. Direktiivi üks eesmärk on suurendada isade osalust laste kasvatamisel. Toetame laste eest hoolitsemise koormuse jagamist. Vaatamata sellele, et Eestis on vanemapuhkuste ja -hüvitiste kasutamiseks loodud head võimalused mõlemale vanemale, jääb enamasti lapsega koju ema – vanemahüvitist kasutab vaid kümnendik isadest. Ema ja isa aktiivne osalemine lapse eest hoolitsemisel annab mõlemale võimaluse tööelus osaleda.
2. Direktiiv ei nõua otseselt vanemapuhkuse ja vanemahüvitise maksmise pikendamist. Miinimumnõudeid saab täita ka muude vanematele suunatud puhkuseskeemide kaudu, näiteks pikendades vanematele ette nähtud puhkusepäevi, et lapse kooli minnes või koolivaheaegadel oleks ka vanemal võimalik puhkust võtta.
3. ELis lepitakse kokku vanemapuhkuste miinimumnõuded, kuid riikidel on endale sobiva vanemapuhkuse ja -hüvitise rakendamiseks piisavalt vabadust, sealhulgas tasustamise reeglite puhul.
Isamaa
1. Valitsus kujundas selles küsimuses seisukoha 15. veebruaril 2018, lisaks on toimunud arutelud riigikogu ELi asjade komisjonis ja sotsiaalkomisjonis. Vanemapuhkus ja -hüvitis on ainult üks osa perekondade turvatunnet suurendavatest meetmetest. Näeme tulevikus ette täiendavat tulumaksuvabastust, mis sõltub laste arvust, samuti tugisüsteeme, mis aitavad just noori lapsevanemaid, sh vanemluskoolitusi.
2. Isamaa perepoliitika lähtub oma ideaalis sellest, et võimalikud paljud otsused langetatakse peresiseselt. Eesti saaks direktiivi üle võtta, näiteks muutes vanemapuhkuse või lapsepuhkuse skeeme. Arvestada tuleb tööandjat kaitsvate klauslitega ja peredele peab jääma võimalikult palju valikuvabadust. Samas on lapse arengule oluline, et sellesse panustaksid mõlemad vanemad.
3. Perekonda puudutavaid otsuseid peavad esmajärjekorras langetama lapsevanemad ning Eesti riik ja EL loovad selleks õigusliku raamistiku. Tegemist on miinimumnõuetega töötajatele, et võimaldada neile tööst vaba aega. Täiendavaid perepoliitilisi otsuseid võib iga riik ise lisada.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
1. Me ei toeta põhimõtteliselt ühtegi ELi otsust, mis viib otsustusõigust liikmesriikidest Brüsselisse. Ka selle direktiivi puhul on väga selgelt näha, et see on rängas vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ehk paljukorrutatud loosungiga, mille kohaselt tuleks kõik otsused vastu võtta võimalikult kohalikul tasandil.
2. Oleme kategooriliselt euroliidu sekkumise vastu perepoliitika valdkonnas, sest näeme siin selget ohtu väärtuspõhiste valikute kaaperdamiseks mittevalitud vasakpoolse ja kultuurimarksistliku euroeliidi poolt. Teisisõnu, kui lubame Brüsselil meile ette kirjutada, milline on lapsepuhkus, siis järgmisena kirjutavad nad meile ette homoabielud.
3. Eesti peaks üritama seda direktiivi kindlasti blokeerida. Kui see kõigest hoolimata vastu võetakse, on Eesti parlamendil kui kõrgema võimu esindajal alati võimalus seda mitte seaduseks vormistada. Eesti peaks kindlasti laiemalt kasutama võimalust meile mittesobivaid direktiive lihtsalt eirata.
Vabaerakond
1. Liigse sunniga ei peaks perede sisemist töökorraldust reguleerima. Eestis on juba seadusega ette nähtud üks isakuu. Usutavasti suudavad Eesti lapsevanemad aega omavahel ise jagada – järjest enam isasid kasutab ka jagatavat vanemahüvitist. Samas oleks mõistlik direktiivi püüdlused põhimõtteliselt heaks kiita. Paraku jääb nii üksikema lapsel vähem aega koos vanemaga olla. Juhtisime sellele sotsiaalkomisjonis tähelepanu, aga kahjuks ei toetatud ettepanekut teha üksikemadele erand.
2. Kuna Eestis juba on lapsevanematele ette nähtud väga pikk vanemahüvitise periood, siis ei tuleks kõne alla isale veel ühe lisakuu kehtestamine. Pigem peaks see tulema praeguse puhkuse mahu arvelt. Peretoetused on juba niigi tugevalt kaldu lapse sünnijärgsetel aastatel toimuva hüvitamise poole. Pigem tuleks toetust pakkuda kogu laste kasvatamise perioodi vältel.
3. Suundumuste näitamine üleeuroopalisel tasandil on ilmselt õigustatud, aga liiga täpseid ettekirjutusi ei peaks EL liikmesriikidele sellistes valdkondades tegema.
Eestimaa Rohelised
1. Jah, toetame meeste ja naiste võrdset kohtlemist ning paremat töö- ja puhkeaja korraldamist. See parandab naiste osalemist tööturul ning suurendab tasustatud töö aega, mis aitab vähendada soolist palga- ja pensionilõhet. Samas pole käsitletud juhtumeid, kus lapsel on küll kaks vanemat, kuid reaalsuses hoolitseb lapse eest ikkagi üks. See on Eestis murekoht – iga viies alla 18-aastane laps kasvab ühe vanemaga leibkonnas. Ette peaks nägema ka vanavanematele hüvitisega kaetud hoolduspuhkuse.
2. Oluline on luua võimalus ka ühiseks lapse eest hoolitsemiseks, mis on oluline peresiseste sidemete tugevdamiseks. Seega peab kaaluma isale mõeldud lisakuu andmist ema ja isa jagatava osa arvelt, võimalusega, et vanemad saavad seda soovi korral samal ajal kasutada (vanemahüvitist makstakse mõlemale vanemale korraga). See aitaks tugevdada lähisuhteid.
3. Direktiiv aitab ühtlustada liikmesriikide palga- ja puhkeaja poliitikat, kuid samas ei sea kitsendusi paremate sotsiaalsete õigustega riikidele. Palga- ja pensionilõhe on Eestis jätkuvalt probleem, samuti sooline ebavõrdsus laste ja omaste hooldamisel – tasustamata töötundide arv on tugevalt naiste poole kaldu. Seega on direktiiv tervitatav.

*Küsimused on esitatud enne direktiivi heakskiitmist 6. veebruaril 2019. Eesti 200 ja Reformierakond ei soovinud vastata.

Postimees rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas sotsiaalministeeriumi kaebust Postimehes 11. veebruaril 2019 ilmunud artikli „Uus direktiiv lämmatab perede valikuvabadust“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib uuest eurodirektiivist, mis nõuab, et kahe kuu jagu lapsepuhkust saavad ainult isad.

Sotsiaalministeerium kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeinfot. Samuti on artiklis segamini uudised, arvamused ja oletused ning ei ole kontrollitud info tõesust ja allikate usaldusväärsust.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikkel ei sisalda valeinfot. Lehe väitel on „Meie Eesti“ külgede puhul tegemist autorikülgedega, mis sisaldavad ka analüüse ja analüütilisi hinnanguid. Leht lisas, et artiklis ei ole väidetud, et sotsiaalministeerium on valeinfot andnud.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu hinnangul on artiklis segamini autori oletused ja uudised. Hoolimata sellest, et tegemist on autoriküljega, oleks pidanud autor täpsemalt eristama, millised on tema arvamused ja oletused ning millised on sotsiaalministeeriumi seisukohad.

Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner

Uus direktiiv lämmatab perede valikuvabadust

MARTIN EHALAUsaldust valimiste vastu kujundab nii tõene kui ka valeinfo