Jüri Raidla: valimiste järel tuleb riigireform teha prioriteediks

Otse Postimehest: Jüri Raidla Foto: Madis Sinivee/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Postimees avaldab täismahus vandeadvokaadi ja Riigireformi Sihtasutuse nõukogu esimehe Jüri Raidla kõne, mille ta pidas täna tööandjate tippkohtumisel Tuulelohe Lend. 

Nelja aasta tagune tööandjate tippkohtumine Tuulelohe Lend saavutas ühe eesmärgi – riigireformist sai igapäevase poliitilise retoorika osa. Täna, mil tööandjad taas samal foorumil kogunevad, on saavutamata teine toonane siht – lootsin, et 17. veebruaril 2015 oli riigireformi alguseni jäänud veel kümme kuud. Täna olen sunnitud kordama üleskutset seada riigireform 3. märtsi järel uue valitsemistsükli üheks poliitiliseks prioriteediks ja reform ellu viia. Lisan siiski juurde, et pilt ei ole üldse nii nukker, kui seda aeg-ajalt püütakse maalida. Päris mitmeid osad riigireformist on ära tehtud – näiteks haldusreformi esimene etapp ja maavalitsuste kui keskvalitsuse struktuuriüksuste kaotamine.

Minus on märkimisväärne annus mõõdukat optimismi ja see ei ole juhuslik. Töötanud hoolsalt läbi enamiku erakondade valimisprogrammidest saan meeldiva üllatusena märkida, et kõikides neis on riigireform kui järgnevate aastate oluline tegevusvaldkond olemas. Samuti on olemas riigireformi erinevad komponendid. Igal juhul on minu arusaamise kohaselt riigireform erakondade programmides olemas sel määral, et pärast valimisi saame konstateerida – riigijuhtidel on valijatelt olemas mandaat riigireformi tegemiseks. Ja seda mis tahes koalitsiooni korral. Seega on riigireform pärast valimisi mitte enam mandaadi, vaid poliitilise tahte küsimus.

On põhjust optimismiks

Täiendust oma positiivsele hoiakule olen saanud mitmest allikast. Esiteks sain indu juurde justiitsministri ettepanekutest, mis on välja töötatud põhiseaduse asjatundjate kogu materjalide põhjal. Minu ootusi ületas justiitsministri nende ettepanekute hulk ja sisu, mis on sarnased meie koostatud Riigireformi kontseptsiooniga.

Teiseks innustuse allikaks on Turu-uuringute AS-i poolt jaanuaris läbi viidud avaliku arvamuse uuring sihtasutuse riigireformi ettepanekute suhtes. See tõi välja plussmärgiga paradoksi – olukorras, kus Riigireformi Sihtasutuse enda tuntus ei olnud ülemäära suur, oli toetus sihtasustuse poolt tehtud paljudele ettepanekutele kordades suurem. Muudatusi Eesti riigi juhtimises pidas vajalikuks 85% küsitletutest. Üksmeelselt arvati, et Eesti elu on üle reguleeritud ning toetati bürokraatia vähendamist – toetuse määr on siin 83 protsenti. Üle 90% vastanutest toetas ministrite professionaalse kvaliteedi tõstmiseks pakutud meetmeid, sarnane toetuse määr oli õigusloome mahu vähendamise ja õiguskeele selguse tagamise ettepanekutele. Riigireformi realiseerimiseks põhiseaduse muutmist toetab 72 protsenti küsitletutest. Selguse huvides kinnitan, et meie eesmärk on piirduda minimaalse hulga põhiseaduse muudatustega mis on vajalikud reformi elluviimiseks ning ükski pakutav muudatus ei puuduta põhiseaduse aluspõhimõtteid.

Koalitsioonilepingusse ühisosa

Riigireformi suhtes saabub esimene, kuid mitte viimane tõehetk koalitsioonilepingu sõlmimisel. Selle tõehetke ootuses asugem otsima keskset ühisosa erakondade programmidest.

Keskerakond jätkab riigireformiga, toetamaks riigi tasakaalustatud arengut ning tõhusat ja avatud valitsemist. Riigikogu võimekuse tõstmine on tähtsal kohal. Erakond lubab suurendada rahvaalgatuse võimalusi demokraatia arendamiseks ja rahva arvamusega arvestamiseks ning viia läbi rahvahääletusi ja -küsitlusi ühiskonnale olulistes küsimustes, samuti soovitakse seadustada rahvaalgatus, andes 25 000 kodanikule õiguse algatada eelnõu riigikogus hääletamiseks. Rõhutatakse e-arengut ning soovitakse järgida põhimõtet «riik küsib andmeid vaid üks kord». Samuti toetatakse riigieelarve laipõhjalist revisjoni. Need on ettepanekud, millele saan omalt poolt alla kirjutada.

Reformierakond peab vajalikuks seada riigireformiga jätkamine üheks valitsuse prioriteediks. Eesmärgiks seatakse, et Eesti oleks kõige edumeelsema juhtimismudeliga riik Euroopas. Vajalikuks peetakse riigijuhtimise paindlikkuse suurendamist ja ametkondliku kapseldumise vähendamist, samuti peetakse otstarbekaks muuta valitsuse koosseisu ja ministeeriumite ülesehitust selliselt, et see sõltuks valitsuse poliitilistest prioriteetidest. Peetakse vajalikuks vältida Põhiseaduse kergekäelist muutmist. Reformierakonnale kohaselt rõhutatakse Eesti digi- ja e-arengut. Samuti peetakse vajalikuks nelja aasta jooksul 4 000 ametikoha koondamist avalikust sektorist. Taas kord saan kinnitada, et mul on moraalne volitus Riigireformi Sihtasutuse poolt neid põhimõtteid aktsepteerida.

Isamaa toetab ettevõtjate kodanikualgatuse eesmärki, et Eesti on hästi juhitud ergas riik, mis teenib oma rahvast. Selleks tuleb ellu viia riigireform. Samuti lubab Isamaa meie ettepanekud ellu rakendada. Lisaks eelöeldule peab Isamaa oluliseks riigi strateegilist juhtimist ja põhimõtte rakendamist, mille kohaselt riik ei peaks eraettevõtjatega turul konkureerima. Ka riigikontrollile ülesande tegemine kaardistada ja analüüsida, millistest asutustest millises proportsioonis on võimalik ametnikke vähendada, sobitub nii teiste erakondade programmide kui ka meie nägemusega.

Sotsiaaldemokraadid on valmis tõmbama bürokraatia vohamisele jõuliselt pidurit. Nelja aasta jooksul soovitakse vähendada üldist bürokraatiast tulenevat halduskoormust 25 protsendi võrra. Sotsiaaldemokraatidel on selgelt välja joonistunud eesmärk  rahva paremaks rakendamiseks riigi asjade otsustamisel. Vajalikuks peetakse riigikogu valimisi avatud nimekirjade alusel ja õiguslike aluste välja töötamist rahvahääletuse laialdasemaks kasutuselevõtuks. Viimati öeldu saavutamiseks peetakse vajalikuks siduda eelnõude rahvahääletusele panemine lahti riigikogu laialisaatmise küsimusest. Mitmete teiste erakondade seisukohtadega korrespondeerub printsiip, mille kohaselt välistatakse andmete mitmekordne küsimine.

EKRE soovib reformida valimissüsteemi nii, et lõppeb häälte ülekandumine ja muuta valimisringkondade  piire nii, et mandaatide arv oleks ühtlasem. Samuti soovib EKRE taastada rahvaalgatuse õiguse siduvate referendumite korraldamiseks. Meile on ka igati meelt mööda ettepanek selgitada koostöös ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ning tühistada või teha need ümber selleks, et muuta majanduskeskkonda ettevõtjasõbralikumaks. EKRE ettepanekute hulgast leiab ka soovi teha vigade parandus haldusreformile ja moodustada omavalitsusliitude põhjal maakondade esinduskogud. Loodan, et tegemist ei ole ettepanekuga minna üle kahetasandilisele omavalitsussüsteemile, vaid et tegemist on liikumisega omavalitsuse maakondliku korralduse poole.

Vabaerakond nendib, et haldusterritoriaalse reformiga jäid moodustamata maakondlikud omavalitsused, mistõttu peetakse vajalikuks võimaldada omavalitsuste vabatahtlikke ühinemisi kuni maakondlike omavalitsuste moodustamiseni. Tallinna linnaosadele soovitakse anda omavalitsuse staatus. Vabaerakond ei toeta ministeeriumide pealinnast välja viimist. Küll aga toetatakse ministeeriumide allasutuste, riigiametite, riiklike sihtasutuste ja äriettevõtete väljaviimist. Ka Vabaerakond peab sarnaselt Sihtasutusele vajalikuks muuta või säilitada valimisringkondi selliselt, et suuremate ja väiksemate ringkondade suurus ei erineks üksteisest olulisel määral. Samuti on Vabaerakonna eesmärk muuta seadust selliselt, et president valitaks üksnes valimiskogus.

Eesti 200 pakub välja riigikogu võimestamise programmi, mille sisu erineb Riigireformi kontseptsioonist ühes olulises aspektis – osa riigikogu liikmeid peaks tegutsema osalise koormusega. Eesti 200 leiab, et riigikogu valimised peaksid toimuma avatud nimekirjade alusel ja riigikogu liikmetele kahe järjestikuse liikmesuse piirangu suhtes lubatakse diskussiooni. Silotornistumisest vabanemiseks peetakse vajalikuks ühendada ministeeriumid üheks asutuseks – riigivalitsuseks. Pilootprojekti soovitakse teha ühendministeeriumi hoone baasil. Seadusloomes propageeritakse printsiipi: üks sisse, kolm välja. Kõrgema ja keskastme juhtide rotatsioon on leidnud Eesti 200 programmis oma koha nii nagu ka eesmärk lühendada kaks korda kõiki riigipoolse vastamise maksimaalseid tähtaegu. Mul on heameel nentida, et Eesti 200 programmi ja meie Riigireformi kontseptsiooni ühisosa on vägagi suur.

Riikluse arengut käsitlevaid ettepanekuid ja ideesid leiab ka Elurikkuse Erakonna ja Eestimaa Rohelise Erakonna valimisprogrammidest. Elurikkuse Erakonna juhtmõtteks on riigisüsteemi lihtsustamine ja tõhustamine, kus bürokraatia asemel toimib avatud ja ennastjuhtiv kodanikuühiskond. Samuti peetakse vajalikuks kohalike kogukondade õiguste suurendamist. Riigikogu valimistel toetatakse avatud nimekirjade põhimõtet.

Eestimaa Rohelise Erakonna platvormis nähakse ette vajadust esindusdemokraatia täiendamiseks otsedemokraatiaga. Erakonna soovituseks on rahvaalgatuse seadustamine nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Programmide kiirülevaade tõestab, et valimistel tekib mandaat riigireformi sisustamiseks ja tegemiseks. Paraku jääb mandaadist üksinda väheks. Vaja on poliitilist tahet rahvalt saadud mandaadi realiseerimiseks.

Konkreetselt on poliitilise tahte kujunemiseks minu hinnangul vaja vähemalt kolme asja:

erakondade vahelist valimiste eelset kokkulepet kõige üldisemal kujul ja kõige üldisemas keeles selle kohta, et pärast valimisi võetakse reform üheks prioriteediks;

konkreetset riigireformi käsitlevat peatükki tulevases koalitsioonilepingus;

uue riigikogu otsust riigireformist, kus sätestatakse riigireformi mõiste, eesmärgid, põhilised sisukomponendid ja aja- ning tegevuskava. Selle otsuse vältimatuks tõdemuseks on punkt, millega riigireform kuulutatakse riigikogu ja Vabariigi Valitsuse tegevuse prioriteediks.

Enesestmõistetavalt oleme valmis osutama omapoolset positiivset survet ja omakasupüüdmatut abi eelnimetatud kolme asja tegemisel. Meil puuduvad selleks igasugused poliitilised ambitsioonid, on vaid missioon – et Eesti oleks hästi juhitud ja ergas riik, mis teenib oma rahvast.