Veiko Kommusaar

FOTO: Siseministeerium

Trahvitulude prognoosimise eesmärk ei ole riigikassase tulu teenida, vaid see on tavapärane riigieelarve planeerimisprotsessi osa, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Tänase Postimehe juhtkiri võiks kõlava pealkirja «Teel trahviühiskonna poole» asemel kanda hoopis nime «Teel ohutuma liikluskeskkonna poole». Tähelepanu alla on sattunud asjaolu, et kuna 2019. aastal paigaldatakse meie teedele kaheksa uut mobiilset liikluskaamerat, siis prognoositakse ka riigieelarvesse 1,5 miljoni suurust liiklustrahvide kasvu.

Tegemist on prognoosiga, kui palju uued kaamerad võiksid Eesti teedel liiklejate senisest käitumisest tulenevalt rikkumisi tuvastada. Tegemist ei ole eesmärgiga sellist summat riigieelarvesse koguda. Mobiilsete kiiruskaamerate soetamise eesmärk on rahustada liiklust ja tõsta liiklusohutust. Kaamera kohalolu tuletab raske jalaga liiklejatele meelde, et piirkiirusel on põhjus. Kiirus on endiselt üks kolmest põhilisest tegurist, mis liikluses tapab.

Senise kogemuse põhjal teame, et keskmiselt registreerib üks kiiruskaamera ööpäevas 30-50 rikkumist. Kuna politsei- ja piirivalveamet (PPA) tõhustab liiklusjärelevalvet kaheksa mobiilse kiiruskaamera võrra, siis eeldame ka tuvastatud rikkumiste arvu kasvu. PPA võtab esimesed kaamerad kasutusele maikuuks ja käesolev aasta kujuneb mobiilsete kaamerate testperioodiks.

Juhtkirjas on viidatud, justkui tahaks ametkonnad panna inimesi väärtegude eest musta nimekirja. Siinkohal pean vajalikuks rõhutada, et automaatsete järelevalvesüsteemide kaudu tuvastatud rikkumised ei kajastu karistusregistris. Vastupidiselt on riik astunud samme vähendamaks karistatavate inimeste hulka, näiteks on sel aastal jõustunud lühimenetlus.

Samuti heidab juhtkiri ette justkui oleks ametkonnad loobunud pingutamast liiklusohutuse nimel tervikuna. Riiklik liiklusohutusprogramm aastani 2025 sõnastab hulga meetmeid ja tegevusi Eesti liikluskultuuri parandamiseks. Keskendutud on kolmele põhilisele valdkonnale, mis meie liikluspilti enim mõjutavad – liikleja, keskkond ja sõiduk. Järelevalve, sealhulgas mobiilsed kiiruskaamerad on vaid üks osa liiklusohutusest. Teisaldatavate kiiruskaamerate kasutuselevõtt võimaldab mõjutada sama ressursiga suuremat arvu liiklejaid. Samal ajal kui kaamera ohtlikul teelõigul liiklejate piirkiirust mõõdab, saavad vormikandjad oma kohalolekuga liiklust rahustada või ennetustööd teha.

Rahaline karistamine on vaid üks võimalik meede. Trahvitulude prognoosimise eesmärk ei ole riigikassase tulu teenida, vaid see on tavapärane riigieelarve planeerimisprotsessi osa. Trahvitulude prognoosi tõusu üks põhjus oli endiselt ka seadusemuudatuse eelnõu, mille järgi seotakse trahvimäär sissetulekutega. Hinnangute järgi suurendanuks see 1,9 miljoni euro võrra riigi eelarvet. Kas ja millal eelnõu vastu võetakse, jääb riigikogu järgmise koosseisu otsustada.