Ajaloolane Kalle Kroon: kas sisserändajatest saavad head kristlased või saavad kristlastest head moslemid?

Kalle Kroon Foto: Erakogu

ÜRO ränderaamistikus pole midagi öeldud selle kohta, et migrantidest peaksid saama head kristlased. Midagi pole öeldud ka selle kohta, et migrandid peaksid austama sisserännuriigi religiooni või häid tavasid. Küll aga on öeldud, et hoopis sisserännumaa peab austama migrante ja tagama neile kõik õigused, kirjutab ajaloolane Kalle Kroon vastuseks Johann-Christian Põdra arvamusloole «Miks toetavad kirikud ränderaamistikku?»

Kui ma 2001. aastal Stockholmi äärelinnas Södertörnis ringi juhtusin jalutama, sattusin huvitavasse piirkonda, kus tegutsesid nii mošee kui ka Türgi poodide rida. Jalutasin läbi. Tunnetasin kummalist võõristust, kuni üks mees otsustas mulle öelda viisakalt, ent resoluutselt, et «siia ei ole te oodatud.» Tollal see üllatas. Tänapäeval juba tean – nii Rootsis kui ka Saksamaal, Inglismaal ja mujal riikides, kus on toimunud hoogne sisseränne, on olemas nn no-go tsoonid, on olemas aina suurem hulk mošeesid.

Kristlus on lunastususund. Islam on käsuusund, kus muuhulgas püha sõja väljakuulutamise korral kästakse tappa uskmatuid. Sellise asjade käigu juures oleks naiivne arvata, et sisserännanuist saaksid head kristlased, kui kristlased ise pole selle eest seisnud ja kui nende religioonist on saanud justkui midagi häbiväärset.

Inglismaal leidub kirikuid, mis on muudetud mošeedeks, kuid ma ei tea ühtegi mošeed, mis oleks muudetud kirikuks. Tänasel kristlikul kirikul on tegu, et end üldse üleval hoida. Ükski tsivilisatsioon ei hukku enne, kui ta on end ise seestpoolt õõnestanud, ja just see tänases Euroopas ka toimub, kui välja arvata vaprad riigid nagu Poola, Ungari, Austria ja Bulgaaria, kel lääne tsivilisatsiooni piiririikidena idas on sajandeid kestnud kogemused võitluses islami pealetungi vastu. Just need kristlikud riigid kaitsesid lääne tsivilisatsiooni ja kristlust islami eest nii 1529. aasta kui ka 1683. aasta lahingutes Viini all ja nende riikide loobumine ränderaamistikust ei ole juhus, vaid kogemus.

Prantsusmaa ei oleks olnud tänase päevani kristlik riik, kui 700.aasta paiku poleks seisma pandud kalifaatide rünnak Hispaaniast. Huvitav on seegi, et kui Iisrael loobus ränderaamistikust, siis toodi põhjenduseks, et Iisrael peab kaitsma end rahvusriigina. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale?

Kui näiteks Eestimaa südames EELK Paide kiriku koguduse juhatusel ei jätku niigi palju kultuuritunnetust, et viia ainus keskaegsest kirikust ja üldse ainus tervest keskaegsest Paide linnast alles olev ja juba sammalduv arhitektuuriline tervikdetail – kunagi kirikus sees paiknenud samba alus kiriku tagant vihma ja tuule käest vaid kümme sammu eemal asuvasse käärkambrisse varju alla, siis on see üsna iseloomustav ka kristliku kiriku tänasest seisust mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas.