Rahvatervise arsti analüüs: milline erakond parandaks kõige rohkem Eesti tervist?

Ravijärjekord. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Suurbritannias rahvatervise arstina töötav Taavi Tillmann analüüsis erakondade tervishoiuteemalisi prioriteete ja koostas neid arvesse võttes pingerea. Sotsiaaldemokraatidel ja Keskerakonnal on võrreldes EKRE ja Reformierakonnaga suurem võimalus parandada Eesti tervist.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) prioriteedid on kõige paremini rahvatervise ja tervisemajanduse teaduspõhiste soovitustega kooskõlas – kui nad oma ideed ellu viiksid, oleks neil erakondadest ilmselt suurim võimalus parandada Eesti tervishoiu praegust olukorda. SDE on ainus, kes mainib kõiki nelja peamist haiguse põhjustajat (ebatervislik toit, tubakas, alkohol ja vähene liikumine). SDE aga ei täpsusta, kuidas leida haigekassale lisaraha.

Pingerea paremuselt teisel kohal on Eestimaa Rohelised, kes suunaksid ressursitasusid haigekassale. Kuigi rohelised komistavad tervishoiuraha efektiivsuse ja esmatasandi rolliga, on neil mitmeid ettepanekuid, mis arvatavasti aitaksid kaasa tervishoiu arengule (sh automaatne ravikindlustus kõigile, rakendusliku meditsiiniteaduse toetamine, tööaja langetamine vaba aja kasuks).

Keskerakonna prioriteedid (kolmas koht) meenutavad paljuski SDEd, säilitades tervishoiusüsteemi efektiivsuse, solidaarsuse ning suurendades perearstide rolli. Kuigi Keskerakond väärib kiitmist oma soovi eest tegeleda ennetusega, on nende iga-aastane tervisekontrolli mõte (mille leiab ka Reformierakonna prioriteetides) ebaõnnestunud. Seda on erinevates riikides süvitsi katsetatud ja uuritud ning tuvastatud, et see ei anna paremaid tervisetulemusi, vaid pigem raiskab raha.

Foto: Taavi Tillmann

Kõiki järgnevaid parteisid iseloomustab heatahtlik soov tervishoiukorraldust kuidagi paremaks teha, tihtipeale ravijärjekordade lühendamiseks. Kui aga ettepanekuid süvitsi analüüsida ja kõrvutada juhtumitega teistest riikidest ja makromajandusest, siis nad pigem ebaõnnestuvad. Paljude ideede elluviimisel langeks tervishoiu rahastamise efektiivsus ja tekiksid suuremad käärid kvaliteedi vahel eri piirkondades, mis võib suurendada ebavõrdsust tervishoius. Samuti soosib see solidaarsusprintsiibist eemaldumist, kuna teenuse kättesaadavus võib tulevikus sõltuda patsiendi sissetulekust. Detailsem selgitus ning alternatiivsed teaduspõhised ettepanekud on leitavad siit.

Vabaerakond (neljandal kohal) vajab kiitmist selle eest, et on üks kahest parteist, kes on pakkunud katteallikaid haigekassa kasvavale rahavajadusele – maksustada kapitali või kommertskinnisvara. Samuti on neil kiiduväärt ambitsioon suurendada tervishoiukulude osakaalu SKTs tänase 6,5 protsendi pealt Euroopa Liidu keskmiseni (9,9 protsenti).

Eesti 200 (viiendal kohal) võib kiita kõige originaalsema ja hästi toimiva haiguste personaalse ennetamise idee eest. Keskmeks on patsiendi andmed mitte ainult seoses haiguste ja rohtudega, aga ka sotsiaalsete ja käitumuslike riskifaktoritega. Teatud juhtudel küsitakse patsientidelt rohkem infot või suunatakse nad toitumisnõustaja või sotsiaaltöötaja juurde. Idee baseerub klassikalisel vähi-sõeluuringu mudelil, aga arendab seda edasi teistele terviseriskidele. Ehk lõviosa personaalsest ennetusest saab kergesti ära teha esmatasandil, rakendades teaduspõhiseid meetmeid elustiili ja ka sotsiaalsete riskifaktorite muutmiseks. Lisaks soovib Eesti 200 liita haigekassa, sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa üheks asutuseks. Kuigi asutuste vaheline andmete liikumine võib tervishoius kasulik olla, võib keerukate organisatsioonide liitmisest tulenev kulu osutuda suuremaks kui potentsiaalne kasu.

Reformierakond ja EKRE jagavad eelviimast kohta. Positiivsete ideedena soovib Reformierakond suurendada esmatasandi õigusi, hoida tervisekeskusi pikemalt lahti ning arendada e-apteeke. EKRE soovib parandada arstiabi kättesaadavust väiksemates kohtades ning langetada ravimite hinda. Vastupidiselt Reformierakonnale soovib EKRE suurendada haigekassa rahastust, kuid jätab lahtiseks, kuidas raha leida. Kumbi erakond ei prioritiseeri aga haiguste ennetamist: EKRE unustab teemat üldse mainida ning Reformierakonna idee (iga-aastane tervisekontroll) on mujal maailmas osutunud ebaefektiivseks, ülejäänud jutt on üldsõnaline. Mõlemal erakonnal on hulk meetmeid, mis langetaksid üldkokkuvõttes tervishoiu efektiivsust. Kahjuks on need sildistatud kui «ravijärjekordade lühendamise» meetmed.

Kuigi populistlikult eksitavat tooni on tunda mõlema erakonna sõnastuses, esitab EKRE siiski kõige rohkem valeargumente. Näiteks võiks EKRE mõista, et ravijärjekordasid on võimatu sajaprotsendiliselt ära kaotada (kuna nõudlus on alati suurem kui pakkumine) ning riigi raha tõstmine ühelt realt teisele ei too riigile lisaraha.

Isamaa erakond suutis küll vältida valeargumente, aga oma sisu poolest on siiski viimasel kohal (nagu ka neli aastat tagasi). Kiitmist väärib nende soov ennetada noorte ülekaalu, kuid vastukaaluks ei suurenda nad esmatasandi rolli. Isamaa ettepanekud langetavad oluliselt nii tervishoiu efektiivsust kui ka solidaarsust. Lisaks ei maini nad soovi haigekassa rahastust suurendada.

Muutused ajas – tervisepoliitika kvaliteet on tõusnud

Neli aastat tagasi analüüsisime koos Eesti Arstiüliõpilaste Liiduga tollaste erakondade ideid. Pingerida on tänaseks muutunud – näiteks oli tollal Keskerakonnal kõige tervislikum programm. Tänased ettepanekud aga tunduvad oluliselt rohkem läbimõeldud, detailsemad ja sisukamad. Võibolla on erakonnad mõistnud, et tervishoiu teema on valijatele oluline.

Praktiliselt esimest korda on pea kõik erakonnad esitanud ideid selle kohta, kuidas haiguste ennetust suurendada. Lisaks pean kiitma erakondasid, kes on viimase nelja aasta jooksul toetanud tõenduspõhiseid meetmeid haiguste ennetuseks nagu näiteks alkoholiaktsiisi tõus (Reformierakond, Taavi Rõivase valitsuses ning seejärel Keskerakond, Jüri Ratase valitsuses), alkoholireklaami lõpetamine (SDE) ja suhkrujoogimaksu algatus (IRL).

Soovitus – rohkem koostööd spetsialistidega

Rõõmustan, et tühi klaas hakkab täituma, aga jätkuvalt on arenguruumi. Õnneks on veel aega programmi lihvida enne lõplike manifestide kinnitamist. Selle valguses soovitan erakondadel:

1. Süveneda, kuidas täpsemalt vähendada tervishoius ravijärjekordasid või tõsta kvaliteeti ilma kulutõhusust langetamata. Enamik meetmed seda ei saavuta. Tüüpiline mõtteviga on eeldada, et tervis on samasugune kaup nagu näiteks kartul, kus mikromajanduslik reeglite juurutamine toob makromajanduslikult kasu. Tervishoid on äärmiselt kompleksne ja vajab oma eripärast tulenevalt ka erilist makromajanduslikku lähenemist. Nii nagu operatsioonitoas ei saa hakkama suure saega, vajab ka tervishoid hoopis teistsugust lähenemist, mida olen varem tutvustanud.

2. Kuigi «lisaraha haigekassale» võib tunduda labaselt lihtne, on see kõige valutum ja efektiivsem viis, kuidas ravijärjekordasid vähendada. Erakonnad võiksid mõelda selle peale, mida täpsemalt maksustada (või millist avaliku sektori teenust kärpida), et raha haigekassale juurde anda. Näiteks maksustas Ungari valitsus 2008. aastal rämpstoidu. Maks osutus populaarseks tänu otsusele raha suunata nende haigekassasse «tervisemaksu» loosungi all.

3. Ühendada strateegiline soov haigust ennetada konkreetsete sammudega, kuidas ennetada, kuna enamik mainitud sammud paraku ei tööta. Soovitan valida meetmeid kahest lähenemisest.

Esimene lähenemine on personaalne ennetus. See algab ettevaatlikult vähi sõeluuringute arendamisest ja liigub vaikselt Eesti 200 visiooni suunas, mis arvatavasti on kulutõhus. Ei maksa rutata kasutute «iga-aastaste tervisekontrollide» juurde, kuna sellised programmid võivad kiiresti muutuda ohtlikult kalliks.

Teine lähenemine on ennetus kõigile. Kui tervislik eluviis oleks soodne ja mugav, muudaks see meie kõigi elukeskkonda. Seevastu ebatervislike eluviiside reklaamimist ja kättesaadavust tuleks vähendada ning tõsta selliste asjade hinda. Siia alla kuuluvad ka näiteks toidukaupade maksukoorma nihutamine tervislikelt toitudelt ebatervislike toitude suunas, kergliiklusteede ehitamine, tubaka eksponeerimise vähendamine ja palju muud. Ennetus kõigile meetmed on tihtipeale väikese või nullkuluga.

Kokkuvõtteks – on äärmiselt tore näha selget trendi, võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kus erakonnad võtavad terviseteemasid üha tõsisemalt ja liiguvad aina teaduspõhisemate ettepanekute suunas. Tervise parandamine ja haiguste ennetamine on aga keeruline ja alati on oht asju kogemata halvemaks teha. Soovin erakondadele, valijatele ja arutlejatele edu õilsa eesmärgi saavutamiseks, et Eesti rahva tervis aina paraneks.

Iga prioriteet sai järgneva hinde:

• 2 punkti juhul, kui probleem on suur ja välja pakutud lahendus arvatavasti töötab.

• 1 punkt, kui probleem on väike või juhul, kui probleem on suur, aga lahendus on napisõnaline.

• 0 punkti juhul, kui probleem on olematu, idee on arusaamatu, ettepanek käsitleb asju, mida juba tehakse või ettepaneku mõju tervisele on raske ennustada.

• -1 punkti, kui idee pigem langetab tervisetulemusi (näiteks, kui ettepanek põhjustab arvatavasti tervishoiu rahade vähemefektiivset kasutamist).

• -2 punkti, kui teadlased on tuvastanud, et idee kindlasti langetab tervisetulemusi.

Enamik erakondi mainis nelja peamist teemat:

1. Leida haigekassale lisaraha.

2. Tõsta raviteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, tihtipeale eesmärgiga lühendada ravijärjekordi.

3. Suurendada esmatasandi suhtelist suurust, kompetentsust või võimekust.

4. Ennetad haiguste teket.

Juhul, kui erakonnad ei maininud ühte ülaltoodud teemat, tõlgendasin seda kui soovi punkti mitte muuta ja andsin selle eest -2 punkti. Kordasin ka analüüsi teistsuguse meetodiga, ilma miinuspunktide andmiseta (andes teema käsitlemata jätmise eest 0 punkti). See ei muutnud esimese viie erakonna pingerida, vaid üksnes kolme kõige madalama punkti saanud erakonna järjestust.

Med24 avaldas oktoobris riigikokku kandideerivate erakondade tervishoiuga seotud prioriteedid. Dr Taavi Tillmann hindas ja kommenteeris igat prioriteeti, mis algselt avaldati Med24 poolt. Tillmann töötab Suurbritannias rahvatervise arstina. Ta ei kuulu ühtegi erakonda ja pole kunagi saanud töötasu ühegi Eesti erakonna või asutuse käest.