Pildil on põlevkivi töötlemise tehas Kiviõlis.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/EMF

Kuula artiklit

Andrus Karnau väidab, et Eesti panus maakeral õhku paisatavaisse kasvuhoonegaasidega on nii väike, et loodus ei pane meid tähelegi. See väide ei vasta tõele ei faktiliselt ega ka filosoofiliselt, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) vastuseks Andrus Karnau arvamusloole «Põxitit ei ole ega tule»

Eestil on oma suurusest palju märgatavam mõju kliimamuutustega võitlemisele. Arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon OECD, mille liikmelisust hindab Eesti ja kogu maailm kõrgelt, tõi 2017. aastal oma esimeses hinnangus Eesti keskkonnaseisundile välja tõsiasja, et Eestil on OECD liikmesriikide seas kõige süsinikuintensiivsem majandus. Nende liikmesriikide hulka kuuluvad ka Karnau kolumnis välja toodud Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia. 

Sotside energeetikaekspert ning praegune ettevõtlusminister Rene Tammist kirjutas oma Postimehes avaldatud arvamusloos hiljuti, et Eesti üleminek taastuvenergiale on vältimatu ning tõi välja ka selle majandusliku kasu. Täielik üleminek taastuvenergiale aastaks 2030 kasvataks Eesti majandust 2,2 protsenti aastas ning vähendaks energia importi 600 miljoni euro eest aastas. Karnau märgib, et põlevkivitööstuses on hõivatud enam kui 10 tuhat inimest. Tõepoolest, põlevkivisektor on muutumas sotsiaalvaldkonna teemaks, mitte vaid majanduslikuks. Igal juhul tuleb tagada praeguste tööstuspiirkondade elanikele sotsiaalne ja majanduslik kindlustunne. Põlevkivist loobumine ei saa olla vaid ilus unelm ning otsustamise hetk on käes nüüd. 

Sotsiaaldemokraadid on selle otsuse enda jaoks teinud – küsimus on vaid põlevkivist elektri tootmise hääbumise riskide hindamises ning nende maandamises mõistliku ajaperioodi jooksul.