Põlevkivi töötlemise tehas Kiviõlis.

FOTO: Liis Treimann

Kuula artiklit

Kliimamuutus mõjutab käesolevat sajandit rohkem kui ükski teine teema. Eestil ning igal eestlasel üksikult võetuna ei ole võimalust jääda siin pelgalt kõrvaltvaatajaks, sest globaalne kliimaprobleem mõjutab meid kõiki – OECD riikide hulgas on Eesti kõige süsinikumahukama majandusega riik, kirjutab ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE). 

Ehkki Eestis leidub erakond, kes jätkuvalt eitab kliimamuutusi või Eesti mõju nendele, on rahvusvaheline teadlaste kogukond ühel meelel, et inimtegevusest tingitud kliimamuutused pole mitte ainult tõelised, vaid leevendavate sammude astumiseks jäänud aeg on kahanenud väga lühikeseks.

Kliimamuutustele keskendunud valitsustevaheline organisatsioon IPCC avaldas hiljuti kliimaraporti, mille analüüs tõdeb üheselt, et senine eesmärk hoida maakera temperatuuri keskmine soojenemine alla 2 kraadi ei anna oodatud tulemust ning vältimatu on jõuliselt püüelda alla 1,5-kraadise keskmise temperatuuritõusu poole. Endise NASA juhtivklimatoloogi James Hanseni analüüsi kohaselt on kliimaeesmärkide saavutamise kulu tulevikus suurusjärgus 104-170 triljonit dollarit, kui kliimamuutuste vastases võitluses midagi kiireloomuliselt ette ei võeta. See kulu on kümnetes kordades suurem kui viimasel, 2007-2011 aastatel aset leidnud finantskriisil.

Keskkonnapoliitika suur eesmärk peab olema kliimamuutustega toimetulek, kuid selle saavutamine nõuab terviklikku lähenemist ning tegelemist kõigi oluliste valdkondadega: energia, säästev transport, jäätmemajandus ning Eesti loodusvarade säästev majandamine.

Kliimakatastroofi vältimiseks on täna käimas rohetehnoloogiate revolutsioon, mis oma ulatuselt ja mõjult on sarnane esimese tööstusrevolutsiooniga, ent oma kiiruses võrreldav digitaalse revolutsiooniga. Eestil tuleb käituda mitte vaid lahendustega kaasa mineva riigina, vaid rohelise mõtteviisi ning tehnoloogiate arendamisel teerajajana. Eesti teeks peab olema roheliste keskkonnatehnoloogiate arendamine ning roheenergia tootmine. See oleks konkreetne võimalus panna alus Eesti majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit rohemajanduse kompetentsikeskusena.

Eesti peab minema üle taastuvenergiale. Mitte vaid seetõttu, et see on keskkonnale kasulik, vaid ka vältimatu. Nüüd on sellele lisaks järjest ilmsemaks saanud ka ülemineku majanduslik kasu. 2017. aastal näitasid mitmete riikide poolt korraldatud taastuvenergia tehnoloogiate vähempakkumised, et paljudes regioonides on uute taastuvenergia elektrijaamade rajamine odavam kui olemasolevate fossiilkütustel jaamade käitamine. 2025. aastaks hinnatakse globaalseks cleantech toodete ja teenuste turu mahuks 4,8 miljardit dollarit. Järgmise 15 aastaga jooksul investeeritakse puhastesse energiatootmisviisidesse 13,5 triljonit USA dollarit. Täielik üleminek taastuvenergiale aastaks 2030 kasvataks Eesti majandust 2,2 protsenti aastas ning vähendaks energia importi 600 miljoni euro eest aastas.

Eesti peab minema üle taastuvenergiale. Mitte vaid seetõttu, et see on keskkonnale kasulik, vaid ka vältimatu.

Taastuvenergiale ülemineku majandusliku efekti kõrval on oluline tagada praeguste tööstuspiirkondade elanikele sotsiaalne ja majanduslik kindlustunne. Ühiskonnana oleme aastakümneid tarbinud hinna poolest soodsat, kuid märgatava keskkonnakahjuga elektrit ning seda kohalike elanike tervise ja heaolu hinnaga. Põlevkivist elektri tootmise paratamatu hääbumisega seotud riskide hindamiseks ja nende maandamiseks tuleb koostada ajakohane tegevuskava, mis aitaks realiseerida Ida-Virumaa potentsiaali rohelisemal moel.

Tuuleparkide elektritootmine on aasta-aastalt kasvanud ning Läänemeri on oma klimaatiliste ja geograafiliste tingimuste poolest ideaalne asukoht merre rajatud tuuleparkide käitamiseks. Taastuvenergia lahendused on arenenud kiiresti ning järgmiseks läbimurdeks on taastuvenergia kasutamine vesiniku tootmiseks. Vesinik koos tõhustunud haja- ja suurenergia salvestitega võimaldab tuulest või päikesest toodetud energia kasutamist ka siis, kui ilmastikutingimused ei ole elektritootmiseks sobivad.

Vesinikul põhinevad mootorid on ka üks võimalus, kuidas vähendada Eesti CO2 heitmete taset transpordi valdkonnas. Vesiniku kasutamisel mootoris jõuajamina eraldub saastena vaid täiesti kahjutu veeaur. Sellised keskkonnasõbralikud lahendused on jõudnud ka suuremate transpordivahendite maailma – vaevalt kuu aega tagasi veeres Saksamaal rööbastele maailma esimene vesinikul töötav reisirong. Aastaks 2030 tuleb kogu ühistransport, sealhulgas ka reisiraudtee, viia üle oluliselt keskkonnasõbralikumate kütuselahenduste kasutamisele. Meil tuleb Eestist kujundada väikese ökoloogilise jalajäljega ning hea elukeskkonnaga riik.

Transpordi ning elektritootmise kõrval on Eestis murekohaks jäätmemajandus. Oma lastele rohelisema tuleviku loomisel tuleb nii tarbijatel kui ka tootjatel suhtuda palju tõsisemalt jäätmete tekke vältimisse. Meie eesmärk ei saa olla vaid jäätmete tekkimisest tingitud tagajärgede võimalikult keskkonnasõbralik leevendamine, vaid selgesõnaliselt öeldes – meil tuleb üheskoos seada sihiks, et jäätmeid ei tekiks üldse ning neid taaskasutataks võimalikult palju. Toetame pakendivaba kaubandust ning üleminekut biolagunevatele ja korduvkasutatavatele pakenditele. Jäätmed on ressursina väärtuslikud, seega peame muutma tarbijate jaoks nende liigiti kogumise tekkekohas võimalikult mugavaks ning loomulikuks. Tarbijate mõtteviis ja ettevõtjate innovatsioon käivad siin käsikäes ning toetavad liikumist nulljäätme majanduse suunas.

Transpordi ning elektritootmise kõrval on Eestis murekohaks jäätmemajandus.

Arhitektuurifilosoof William McDonough on kirjutanud, et jäätmed ja saaste on märk toote disainimisel tehtud vigadest. Soovime hoogustada ja motiveerida Eesti tootjaid olema veelgi vastutustundlikumad oma toodete arendamisel, et kogu tootmisprotsess koormaks keskkonda ja ühiskonda võimalikult vähe. Ökoinnovatsiooni all peame silmas näiteks mittetoksiliste, säästvalt toodetud või taaskäideldud materjalide kasutamist. Samuti ka lihtsat tõsiasja, et mida kauem toode vastu peab, seda väiksem on selle mõju keskkonnale. Ökoinnovatsiooni toodete ja teenuste turu mahuks hinnatakse alates 2025. aastast triljon USA dollarit.

Roheline poliitika ei ole lööklause, sotsiaaldemokraatide meelest on tegemist absoluutse hädavajadusega. Riiklik poliitika peab siin olema veduri rollis ning ettevõtjate innovatsioon seda toetama. Nii saame parandada oma elujärge ja –keskkonda ning ühtlasi ka oma järeltulevatele põlvedele jätta maailma, millel on kõik võimalused säästlikult kesta ning areneda.