Riina Sikkut: perearstid on meie tervishoiu alus ja aitavad meid suure osa tervisemurede puhul (5)
1. november 2018, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe juhtkiri kõrvutab Eesti ja USA tervishoiule kulutatavat raha kui VAZi ja Volvot. Aga oluline pole kulutase, vaid see tervisetulemus, mis nende kulude eest saadakse, kirjutab tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE).
USA oma kulutustega ei saa Volvot – USA on üks suurima tervise ebavõrdsusega riike läänemaailmas. Väiksema sissetulekuga inimeste ligipääs tervishoiule on piiratud ning süsteem ebaefektiivne. Eesti omakorda saab praegu oma kulude eest palju rohkem kui VAZi. Nii ongi. Soovides rohkem, on muidugi tervishoidu vaja lisaraha, et suurendada vastuvõttude arvu, tõsta tervishoiutöötajate palka, võimaldada uusi ja innovaatilisi ravimeid ja ravivõtteid.
Ja järgmiseks kõrvutatakse EMO ja perearstiabi kulusid. EMO kulud oleksid kõrged ka siis, kui sinna eelmise aasta 462 000 visiidi asemel tehakse neid poole vähem. EMO ongi kulukas, sest meil on ruumid ja kallid seadmed ja elu päästmise võimelised töötajad ööpäevaringselt olemas. Perearstivisiite oli 2017. aastal 3,8 miljonit. Jah, tõesti kaheksa korda rohkem visiite, aga 40 miljonit väiksema kulu eest. Perearstid on meie tervishoiu alus ja aitavad meid suure osa tervisemurede puhul.
EMO kulud oleksid kõrged ka siis, kui sinna eelmise aasta 462 000 visiidi asemel tehakse neid poole vähem.
Inimese jaoks ongi tema tervisemure tõsine ja ta soovib sellele lahendust kiiresti. Et oskaksime lihtsamaid esmaabivõtteid ise, teaksime, kuhu millise tervisemure korral pöörduda – sellise teadlikkuse tekkimine võtabki aega. Aga liigume tervishoius õiges suunas – viimase paari aasta jooksul on paljud lahendused töösse pandud või lähiajal juurutamisel. Oluline, et tervishoius toimiks koostöö ning keegi ei jää mure korral abita. Iga inimene loeb.
Järgmisel nädalal algab kampaania, mis kutsub inimesi üles esmajärjekorras pöörduma oma perearsti poole. Töötab perearsti nõuandetelefon 1220, kust on võimalik ka praegu ööpäevaringselt küsida nõu enne EMOsse pöördumist. 2019. aasta teisel poolaastal peaks olema võimalik vaadata ka nõustatavate inimeste terviseandmeid ja anda personaalsemat nõu, võttes arvesse inimeste kasutatavaid ravimeid, kroonilisi haigusi jne.
Kui inimene jõuab pisimurega EMOsse, siis on juba praegu võimalik õe iseseisev vastuvõtt EMOs ning õde võib patsiendi oma perearsti juurde tagasi suunata. Eesti on ammu võtnud suuna perearstiabi rolli suurendamiseks, mida toetatakse nüüd investeeringutega tervisekeskustesse. Üle Eesti luuakse enam kui 55 uut tervisekeskust. Koos rajatavate tervisekeskustega tugevnevad ka perearstide meeskonnad ja hakatakse pakkuma laiemat valikut teenuseid. Perearstidel on koos töötades võimalik pakkuda pikemaid vastuvõtuaegu.
Huvi peremeditsiini eriala vastu on kasvanud ja edukalt sisseastumiskatsed läbinute hulk suurenenud. Sel aastal oli perearstiks õppida soovijaid rohkem kui õppekohti algselt planeeritud. Tulevast aastast pikeneb perearstide residentuur aasta võrra ning tulevased perearstid hakkavad saama senisest põhjalikumat väljaõpet. Perearstide tööd hakkavad senisest rohkem toetama e-lahendused – kasutajasõbralikum infosüsteem, otsustustugi, automaatsed teavitused, kui nimistu patsient on kutsunud kiirabi või pöördunud EMOsse jne.
Eriarstide ravijärjekordade lühendamiseks on käivitatud e-konsultatsioonid, mis võimaldavad perearstil eriarstiga nõu pidada, ilma et peaks patsienti eriarsti juurde edasi suunama. Tervishoidu lisandub raha suunatakse ka plaanilise ravi ja eriarsti vastuvõttude suurendamiseks. Digiregistratuuri juba testib PERH, teised haiglad saavad liituda uuel aastal ning seda motiveeritakse ravi rahastamise lepingute kaudu.
EMOsse pöörduvad ka ravikindlustuseta inimesed, sest neile on tagatud vältimatu abi, kuid mitte perearstiabi. Nii jõuavad nad EMOsse reeglina kehvemas tervislikus seisundis ja nende ravimine on kallim, kui tööealiste ravikindlustusega patsientide puhul. Selle lahendamiseks peame ühiskonnas arutama ravikaitse laiendamise võimalikkuse üle.
Tervisepoliitika eksperdina tean, et tervishoiusüsteemi murede lahendamiseks ei ole ühte lihtsat teed. Lahendused on mitmetasandilised ja võtavad aega. Just praegu toimuvad Eesti tervishoius olulised uuendused ja järjest viiakse ellu samme, et perearstide ja –õdede rolli suurendada ning eriarstide järjekorda lühendada ning nende mõju näeme järgmiste aastate jooksul. Meie ülesanne on tagada kõigile inimestele kvaliteetne ja kättesaadav terviseabi, sest peame seisma iga inimese heaolu eest.