Juhtkiri: aga räägime vene koolidest

Päeva karikatuur 27.10. Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Lähenevatest riigikogu valimistest annab märku, et Eesti poliitilise elu rütm on kiirenenud. Märgililised sündmused järgnevad üksteisele ning kõigil on üks ühine joon – märgatav väline irratsionaalsus. Praegu ei räägi ja kirjuta ainult laisk EKREst. Või mõni nädal tagasi ei kommenteerinud samamoodi vaid laisk surrogaatemaduse teemat. Kuid see pole see, mida tahaks kuulda parteidelt ja inimestelt, kes pürgivad kõrgetesse ametitesse. Kas siis kõik ülejäänu ehk näiteks meditsiin, haridus, kultuur, sport, energeetika ja muu sarnane on nende jaoks sedavõrd tühine? Meenub üks vana nali sellest, et lehm annaks rohkem piima ja sööks vähem, on teda tarvis rohkem lüpsta ja vähem toita. Valitsuserakondade, aga ka võimult tõugatud Reformierakonna poliitikute suhtumise põhjal jääb paraku ebameeldiv mulje, et nemad näevad Eesti riiki ja rahvast eelkõige trofeena, mis on a priori vale.

Aga räägime lõpuks igasugu tilulilu asemel parem asjadest, mis tõepoolest on tähtsad ja puudutavad suuremat osa Eesti ühiskonnast! Näiteks haridusest. Sest mis seal salata, valimised tulevad ja lähevad, ministrid tulevad-lähevad, kuid probleemid on ikka ühed ja samad. Oli Aaviksoo, siis Ossinovski, siis Ligi, siis lühikest aega veel keegi ja nüüd Reps. Aeg läheb, aga mis selle jooksul tehtud on?

Eesti hariduses on sedavõrd palju probleeme, et nende üleslugemiseks on ajalehe juhtkiri liiga lühike. Tänases lehes on lugu ühest venekeelsest perest, kelle ühed lapsed käivad vene ja teised eesti koolis. Vaatame siis parem, mis seis on meie venekeelses hariduses. Keegi ei mäleta enam, et rohkem kui kümne aasta eest kavas olnud üleminek täielikult eestikeelsele keskharidusele moondus 60+40 nõudeks ajal, kui järjekordne üleminekutähtaeg oli juba väga lähedal, ilma et selle elluviimiseks eriti midagi tehtud oleks, ja mil haridusministriks oli juhtumisi keskerakondlane.

Kahe paralleelse haridussüsteemi ülalpidamine käib Eesti-sugusele riigile üle jõu. Ei jätku raha ei õppevahendite ega õpetajahariduse jaoks, õpilastest ja pädevatest õpetajatest rääkimata. Varem suureks kärisenud vahe eestikeelsete koolidega kvaliteedinäitajates on vähenenud just tänu venekeelsete koolide lähendamisele eesti koolisüsteemile.

Lapsed ei pea kannatama selle pärast, et Jüri Ratas, Mihhail Kõlvart ja Yana Toom himustavad oma staatuse hoidmiseks nende vanemate hääli.

Lapsed ei pea kannatama selle pärast, et Jüri Ratas, Mihhail Kõlvart ja Yana Toom himustavad oma staatuse hoidmiseks nende vanemate hääli. Seepärast peab järgmise haridusministri ajal algama üleminek sajaprotsendiliselt eestikeelsele keskharidusele ning kokku on vaja tõmmata venekeelne koolivõrk, mis on aastakümnete eest rajatud mitu korda suuremale õppijate hulgale ja mille korrastamine ei too õpilastele kaasa lisaraskusi, vaid vabastaks ressursse.