Maanteeameti eksamiosakonna juhataja: autokoolis kohustuslikult läbitud sõidutundide arv peab suurenema

Riikliku sõidueksami auto. PIlt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Juhikandidaadi reaalse sõidukogemuse vajakajäämist aitab leevendada autokoolis kohustuslikus korras läbitavate sõidutundide arvu suurendamine, kirjutab maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.

Viimastel päevadel on palju juttu olnud sellest, et autokool muutub lisanduvate kohustuslike sõidutundide tõttu kallimaks. Selle valguses on paslik heita pilk sellele, kuhu tegelikult juhikandidaatide raha kulub. Maanteeamet ei kujunda autokoolide hinnapoliitikat ja seda, kui palju ühes või teises piirkonnas autokoolis õppimine maksab. Ka väited, et lisatundide lisandumine on autokoolide lobi tulemus, on alusetud.

Sõidutundide arvu suurendamise initsiatiiv on tulnud maanteeametist ning selleteemalised läbirääkimised ja konsultatsioonid koolidega algasid eelmise aasta alguses. Nüüdseks on määruse projektis kohustuslikuks tundide arvuks kolmkümmend. Lisaks sellele taastatakse kohustuslik kooli sõidueksam, et anda juhikandidaadile riikliku sõidueksamiga sarnane kogemus ning võtta maha eksamipinget. 

Viimaste aastate probleem on, et juhikandidaadil puudub reaalne sõidukogemus ja seda ei leevenda ka juhendajaga sõitmine, sest kõikidel ei ole võimalik kasutada pädeva juhendaja teenust. Isegi kehvema kvaliteediga juhendajaga saadud sõidukogemus on parem kui üldse mitte sõita, sest puudulikud sõiduvõtted autoroolis annavad B-kategooria sõidueksamitel väga hästi tunda. Seda vajakajäämist aitab leevendada autokoolis omandatud sõidutundide hulk.

Juhikandidaat peaks saama esmaõppe käigus kogemuse libedasõidul ehk siis tulevikus ei ole enam praegusel kujul esmast juhiluba. Täna on ka laual eksternina sõidueksamile lubamise arutelu.

Enne otsust sõidutunde suurendada vaatasime ka teiste riikide kogemusi. Praktikad on erinevad, aga läbiv probleem on autoroolis omandatud sõidutundide ja läbitud sõidukilomeetrite vähesus. Arutelude tulemusena on Euroopas jõutud järeldusele, et kvaliteetse tulemuse saavutamiseks peaks olema kohustuslik sõidutundide arv vähemalt nelikümmend. Näiteks Norras, Belgias ja Suurbritannias lastakse juhikandidaadil sõita paar kuud enne eksamile tulekut juhendajaga või pakutakse mitmepäevaseid intensiivkursuseid. Siit ka erinevad hinnad ja sõidutundide arvu tuleb vaadata kompleksis sellega, mida lisaks peab õppima ja milliseid kursuseid läbima. Pelgalt kodulehel sõidutundide arvu ja hinna vaatamine ei anna õiget tulemust. Variante ja lähenemisi on palju ning praegu määruse projektis toodud sõidutundide kohustuslik arv (30) on maanteeameti seisukohalt optimaalne esialgne lahendus.

Paari aasta perspektiivis on vajalik tuua lõppastme koolitus algastmesse. Juhikandidaat peaks saama esmaõppe käigus kogemuse libedasõidul ehk siis tulevikus ei ole enam praegusel kujul esmast juhiluba. Täna on ka laual eksternina sõidueksamile lubamise arutelu. Järgmisest aastast toimuvad juba täpsemad arutelud ja konsultatsioonid koolidega.

Nüüd rahast. Viimased aastad ei ole autokoolis õppimine läinud oluliselt kallimaks ja ühtlane madal hinnatase on paigal seisnud. Sellel on omad tagajärjed: autokool ei saa piiratud rahaliste vahendite valguses areneda, panustada kvaliteetsetesse õpetajatesse, tõsta palkasid, investeerida. Pigem püütakse majandada säästurežiimis ning minimaalsete vahenditega saavutada maksimaalne tulemus. Selline tegevus ei ole jätkusuutlik. Maanteeamet ootab oma partneriks pigem motiveeritud ja edasipüüdlikku koostööpartnerit.

Väide, et sõidueksamitest kukutatakse meelega läbi, et raha saada, ei vasta tõele. Eksamikeskusel puudub igasugune huvi kedagi läbi kukutada.

2017. aastal võttis maanteeamet vastu 36 345 sõidueksamit kõikide kategooriate lõikes. Kõige suurem osakaal sellest on B-kategooria eksamitel, mis kogumahus annab numbriks 26 804. Ühe sellise sõidueksami riigilõiv on 40 eurot. B-kategooria korduseksameid võttis eksamikeskus vastu 15 054 tükki ja kui see korrutada läbi makstava riigilõivuga, siis juhikandidaadid raiskasid (just raiskasid) korduseksamiteks ära 602 160 eurot. Selle raha eest oleksid inimesed saanud võtta üle 30 000 lisasõidutunni. Kõikide kategooriate lõikes küündib korduseksamitele kulutatud summa üle seitsmesaja tuhande. See raha laekub riigieelarvesse, see raha ei ole maanteeameti oma. Väide, et sõidueksamitest kukutatakse meelega läbi, et raha saada, ei vasta tõele. Eksamikeskusel puudub igasugune huvi kedagi läbi kukutada. Pigem on eksamineerijate mure selles, et nad peavad tegelema pidevalt korduseksamitega ja see mõjub ka eksamineerijate moraalile laastavalt. Ja pahatihti ei ole  ka korduseksamitele tulija ennast piisavalt ette valmistanud ja käib mitu korda eksamil proovimas. Korduseksamil käiakse kaheksa, kümme ja kakskümmend üks korda.

Selle aasta üheksa kuuga on eksamikeskus vastu võtnud 29 125 sõidueksamit ja selles moodustab korduseksameid 14 312. Kui see korrutada riigilõivu summaga, siis praeguseks on sellele raha kulutatud ca 570 000 eurot.

Kokkuvõtteks. Maanteeameti eesmärk on liiklusesse lubada ainult need juhikandidaadid, kes oma oskuste poolest saavad liikluses hakkama ning on ohutud nii endale kui ka teistele.