Kuula artiklit

Kas peame leppima olukorraga, kus kurtide kogukond muutub veelgi suletumaks kogukonnaks, küsib Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige Gretel Murd.

Eesti Kurtide Liit on üldisel seisukohal, et viipekeelsed kurdid ei saa täna oma tegevuses lähtuda mitte sellest, mida ja kuidas nad teha tahaksid, vaid peavad lähtuma kuuljate otsustest selle kohta, milleks ja kui palju meile selleks tõlketeenust võimaldatakse. Viipekeelsete kurtide toimimise ja tegutsemise eest peaksid vastutama kurdid ise, meie ei tohiks olla sõltuvad tõlketeenuse kättesaadavusest.

Regina Paabo Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingust kirjutas oma artiklis (7.08 Postimehes  ilmunud artikkel «Tartu Ülikool lõpetab viipekeeletõlkide väljaõppe. Kuidas mõjutab see kurtide elu?»). Ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu liige, viipekeelne kurt Jari Pärgma tõi oma artiklis (10.07 Postimehes ilmunud artikkel «Kas jätame viipekeelsed kurdid isolatsiooni?») välja, et «pädevate viipekeeletõlkide probleem ei puuduta mitte ainult mind, vaid ka teisi viipekeelseid kurte, kes soovivad kõrgharidust omandada». Eesti Kurtide Liit on sellega igati nõus, kuid veelgi enam – oleme mures viipekeeletõlkide väljaõppe lõpetamise pärast mitte ainult mõeldes kõrgharidust omavatele kurtidele, vaid kõikidele kurtide, kes vajavad viipekeele tõlketeenust oma igapäevases asjaajamises. Peale selle on viipekeele tõlketeenust vaja alushariduse, keskhariduse ja täiendushariduse omandamisel sarnaselt kuuljatega.

Eesti põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus haridusele ja haridusseadus seab paragrahvis kaheksa punktis kaks – «Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni» – koolikohustuse kõikidele lastele, sealhulgas kurtidele lastele.

Oleme võtnud suuna kaasavale haridusele, kus hariduslike erivajadusega lapsed oleksid integreeritud tavakoolidesse ja andnud lapsevanematele õiguse valida oma lapsele elukohajärgne kool. Kuidas on aga mõeldav kõikide nende õiguste ja kohustuste kasutamine ja rakendamine olukorras, kus meil on 21 kutsetunnistusega viipekeeletõlki (kuid enamik neist ei tööta õpitud erialal, vaid töötavad kõrvaltöö korras) ja viipekeeletõlkide koolitamine on lõpetatud?

Viipekeeletõlgiks saamine nõuab tõsist ja pikaajalist ettevalmistust. Tänases Eestis on viipekeeletõlgi kutse reguleeritud kutsestandardiga. See tähendab, et viipekeeletõlgina ei saa tegutseda igaüks. Viipekeeletõlgi amet eeldab ettevalmistust nagu mis tahes muu, näiteks psühholoogi, juristi või õpetaja amet.

Viipekeele tõlketeenuse vajadus ei puuduta mitte ainult hariduse valdkonda. Lähtuvalt Keeleseadusest tagatakse «kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus /.../ tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras». See tähendab, et viipekeele tõlketeenust tuleb võimaldada mis tahes igapäevaelu puudutavas ametlikus asjaajamises pangas, notari juures, matustel, konverentsidel, mis tahes situatsioonides, kus viipekeelsetel inimestel kokkupuuteid kuuljate inimestega on.

Sageli lähtutakse ainult kurtide vajadusest viipekeele tõlketeenuse järele. Tegelikult aga ei vaja viipekeeletõlki mitte ainult kurdid. Samaväärselt vajavad tõlget kuuljad inimesed, kel viipekeelsete kurtidega suhelda on vaja. Nii on viipekeele tõlketeenust vaja kurdi inimese tööandjal oma töötajaga suhtlemiseks või koolitustel ja koosolekutel ning kuuljal ametnikul kurdi kliendiga suhtlemisel.

Kurdid muutuvad tänapäeva ühiskonnas ja avatud tööturul järjest aktiivsemaks, nad töötavad koos kuuljatega, neil on kuuljatega ühised huvialad ning nad panustavad koos kuuljatega mitmesugustes ühiskondlikes organisatsioonides. Eesti Kurtide Liit on üle-eestiline katusorganisatsioon, kes räägib kaasa kurte puudutavates küsimustes riiklikul tasandil ning vajab samuti kuuljatega suhtlemisel ning koosolekutel ning mõttevahetustes osalemisel viipekeeletõlke.

Viipekeeletõlk on kurtidele justkui «kõrvadeks» või «sillaks» kuuljate maailma, ilma milleta ei ole elu kuulvas maailmas võimalik.

2011. aastal tehtud uurimusest, mis kajastas tõlketeenuse vajadust lähema viie aasta jooksul, selgus, et kurdid vajaksid kaks korda suuremas mahus viipekeele tõlketeenust kõrghariduse valdkonnas ning kaheksa korda suuremas mahus igapäevases asjaajamises. Võib eeldada, et nüüdseks on vajatava tõlketeenuse maht veelgi suurenenud. Kuidas aga suurenevat vajadust täita, kui uusi viipekeeletõlke enam juurde tulemas ei ole. Juba uuringu läbiviimise ajal toodi põhjustena, miks viipekeele tõlketeenust vajalikul määral ei kasutata, rahaliste põhjuste ja asjaajamise keerukuse kõrval välja tõlkide nappus ning asjaolu, et sobivat tõlki on väga raske leida.

Viipekeele tõlketeenust kuulmispuudega inimestele nende igapäevases asjaajamises võimaldab täna kohalik omavalitsus vastavalt võimalustele ja mõistmisele. Kuna kohalike omavalitsuste vahendid selleks on piiratud, on ka viipekeele tõlketeenuse saamisel eri piiranguid. Tallinna linnas saab näiteks viipekeelne kurt kasutada viipekeele tõlketeenust maksimaalselt 2 tundi kuus. Eesti Kurtide Liidu Tallinna viipekeele tõlketeenuse koordinaatori andmeil suureneb lisatundide taotluste arv pidevalt.

Samuti ei hakka meie välja tooma teisi väiksemaid omavalitsusi, kus on veel nutusem olukord.

Kui püüda ette kujutada, et ühe inimese suhtlemine on piiratud kahe tunniga kuus, siis on ehk kergem aru saada, kuivõrd takistatud on tegelikult kurdi inimese hakkamasaamine kuuljate maailmas. Kui aga arvestada, et Eestis on täna ainult 21 kutsetunnistusega viipekeeletõlki, siis korrutades tõlkide arvu tundide arvuga, mis ühel tõlgil täiskoormusel töötades puhtalt tõlkimisele kulub (keskmiselt 64–70 tundi kuus), jõuame tulemuseni, et tegelikult saab oma kaks tõlketundi kuus ära kasutada ainult iga teine kurt.

Eesti Kurtide Liit ootab koos riigikogu Vabaerakonna fraktsiooniga vastust viimase arupärimisele Mailis Repsilt viipekeeletõlgi õppekava sulgemisega seotud tulevikuväljavaadete kohta.

Tegemist ei ole sugugi tühise probleemiga, ka Eesti Kurtide Liit tunneb sügavat muret, kuidas järjest kahaneva tõlkide arvu juures kurtide kogukond Eesti ühiskonnaelu mõjutada saab. Kas peame leppima olukorraga, kus kurtide kogukond muutub veelgi suletumaks kogukonnaks? Eesti Kurtide Liit omalt poolt on valmis koostööks ministeeriumite, ülikoolide ja muude asutustega, et kurtide kogukond Eesti ühiskonnas võiks toimida võrdselt kuuljatega.