Marti Aavik: Eesti rahvas, me peame solvuma!

Marti Aavik Foto: Erakogu

Kas teate üht väga olulist asja eestlaste kohta? Kas me poliitikud teavad? Käitumise, sh järgmise aasta eelarve kohta räägitu järgi otsustades ei tea seda olulist asja ei Keskerakond, sotsid ega Isamaa. Kohe seletan.

On kaks täiesti erinevat pilti eestlasest. Kui otsustada poliitikute tehtud riigieelarvete järgi, oleme rahvana rumalad ja kitsarinnalised tümikad, kes ei saa aru, et tuleviku ja kultuurilise edenemise heaks on vaja ka maksumaksja raha kulutada. Et mis uusi teadmisi neile tuiamitele tarvis on, sõitku parem niisama bussiga vm, muust nad niikuinii ei taipa mõhkugi?! Eesti rahvas peaks kõvasti solvuma selle peale, mida poliitikud meist arvavat paistavad!

Kui aga otsustada rahvusvaheliste võrdlusuuringute järgi, siis vaatab sealt vastu hoopis teistsugune pilt eestlaste kohta. Nimelt annab maailmast ja ka Euroopast tikutulega otsida rahvast, kes oleks veel teadusmeelsem ja suhtuks tehnoloogiatesse veel optimistlikumalt kui eestlased (vaid Rootsist võiks leida mõne protsendi võrra rohkem teadusmeelseid ja üksnes Norrast nanogrammi jagu suuremat tehnoloogiaoptimismi).

Milline rahvas, millised hoiakud, millised traditsioonid peaksid siis veel olema, et luua tulevikutsivilisatsiooni? Paremat ju polegi maailmast leida!

Ja asi ei piirdu kaugeltki ainult hoiakute, uduse tahtmisega, vaid meil on tõesti erakordselt tublid teadlased – on põhjust rääkida Eesti teaduse imest. «Kas keegi kujutab ette, et meil oleks ühtedelt mängudelt korraga seitse olümpiavõitjat? /…/ Eesti teadus on teinud midagi sellist, millega majandus või mingi teine valdkond (muusikud välja arvatud) pole hakkama saanud,» kirjutasid hiljuti akadeemik Jüri Allik ja TÜ teadustegevuse analüütik Kalmer Lauk (PM 21.03).

Poliitikud on meil aga (vähemalt viimase kahe valitsuskoalitsiooni ajal) olnud oma rahva suhtes ses asjas liiga pessimistlikud. Kulutused teadusele ja arendusele on juba aastaid aina väiksemad, kui võrrelda neid sisemajanduse kogutoodanguga.

Lootus oli, et kui nüüd majandus kasvab mühinal, siis pööratakse pilk tulevikule ja arengule, aga… Sahmaki, loeme Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi sõnu järgmise aasta eelarve plaani kohta: «Võib ju muret tunda, et teaduskulude kasv ei ole selline, nagu me tahtsime, need jäävad samale tasemele. Asju, mida võiks teha teistmoodi või rohkem, on küll, aga see on valikute küsimus. See on tasakaalus kompromiss.» («Tuleva aasta riigieelarve maht ületab 11 miljardit eurot», err.ee 19.09).

Head poliitikud, pole vaja muretseda, vaid tegutseda. Kui maailmas üldse mõni rahvas saab aru nii riigikaitse kui ka teaduse ja tehnoloogia arendamise hädatarvilikkusest, siis on need eestlased.