Kui võrrelda möödunud aasta juulit tänavusega, kasvas sõitjate hulk Tartu maakonna bussiliinidel 35 protsenti. Selline kasv ei saa olla statistiline viga, vaid näitab konkreetselt, et inimesed on tasuta transpordi hästi vastu võtnud, kirjutab majandus- ja taristuministri nõunik Peeter Kadarik (KE) vastuseks Reformierakonna Noortekogu juhatuse liikme Rasmus Punkari arvamusloole «Tasuta bussisõit on läbikukkunud»
Noore reformierakondlase Rasmus Punkari arvamuslugu paneb küsima, kas füüsikareeglid on maailmast kadunud. Oma ühistransporti kritiseerivas loos kirjeldab ta ühes lõigus, kuidas tasuta ühistransport pole inimeste liikumisharjumusi muutnud ning inimesed eelistavad endiselt isiklikke sõiduvahendeid ning järgmises lõigus kuuleme, et tasuta transport on inimesi nii palju ühissõidukitesse meelitanud, et ruumi on vähe.
Alati võib vaielda, kas klaas on pooltäis või pooltühi, kuid teame hästi, et klaas ei saa olla korraga täis ja tühi. Seejuures toob noorpoliitik väga kenasti välja, et kui võrrelda möödunud aasta juulit tänavusega, kasvas sõitjate hulk Tartu maakonna bussiliinidel 35 protsenti. Selline kasv ei saa olla statistiline viga, vaid näitab konkreetselt, et inimesed on tasuta transpordi hästi vastu võtnud.
Samuti õpetati füüsikatunnis, et võrreldamatuid asju ei ole mõtet võrrelda. Väide, et Elva-Tartu-Elva bussisõit kestab kaks tundi, kuid autoga on see läbitav 30 minutiga, ei päde. Edasi-tagasi vahemaa on kahe linna vahel 54 kilomeetrit, mida ei ole seaduskuulekalt kuidagi võimalik läbida 30 minutiga ning loodan siiralt, et noorpoliitik ei tee ka seda. Google kaardirakenduse järgi kulub selleks pigem 55 minutit. Samas on noormees bussisõidu ajakulu oma arvamuses selgelt ülepaisutanud. Hea planeerimisega kulub selleks 1,5 tundi. Ühistransport on aeglasem liikumisviis kui isiklik sõiduauto ja nii see ka jääb. Selle põhjus on peatuste arv ning selle kompenseerimiseks peab olema ühistransport selgelt soodsam kui isiklik sõiduauto või veel parem – tasuta.
Punkar ütleb õigesti, et alati tuleb vaadata numbrite taha. Seetõttu valgustan ma noort poliitikut natukene ka rongisõitjate numbritega. Juulikuus tehti Elroniga 611125 sõitu, mida on 7 protsenti rohkem kui aasta varem juulikuus. Tartu-Valga vahel kasvas sõitude arv 17 protsenti. Seega ei tasu noormehel muretseda, et rongid on jäänud Lõuna-Eestis tühjaks ja inimesed on kolinud rongist bussi, sest kui me vaatame numbrite taha, siis bussisõitjate arvu kasv ei ole tulnud rongireisjate arvelt.
Ühistranspordivõrgu korrastamine on väga oluline ülesanne ning selle jaoks käivitati aasta alguses kohalikud ühistranspordikeskused. Tegemist on olulise sammuga ühistranspordi liinivõrgu parandamiseks. Enne ühistranspordikeskuste loomist korraldasid ühistransporti maavalitsused, kus selleks ei olnud piisavalt ressursi. Mõnel pool oli vaid tööl poole koormusega logistik ja seda oli liinivõrgu haldamiseks selgelt vähe.
Ühistranspordikeskused on aga piisavalt rahastatud ja see tagab ka kvaliteedi. Lihtsalt tuleb aru saada, et andmemassiividega töö võtab aega, kuid usun, et näeme õige pea, kuidas liinivõrk kujuneb vastavalt inimeste reaalsetele vajadustele ning inimesed saavad ühistranspordiga sõita sobival ajal vajalikku kohta.
Ma usun, et ühistranspordi muudatused annavad uue hingamise kogu sektorile. Senine vindumine oleks tähendanud ühistranspordi lõppu. Kui Tartumaal kasvas perioodil 2008-2017 liinimaht ainult ühe protsendi jagu, siis oleks pidanud juba eelmised ministrid nägema, et midagi on pildil valesti.
Palju räägitakse tasuta ühistranspordist, kuid unustatakse ära, et lisaks sellele on ka vahendid 10 protsendi mahus liinide tihendamiseks. Oponentidel tasub teada, et see on võrreldav viimase 14 aastaga lisandanud üle-eestilise doteeritud liinimahuga kokku. Selline liinimahu suurendamine on peaaegu sama suur asi kui tasuta sõit. Arvestades Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke transpordis, siis lisaks eeskujulikult digiriigile võime peagi tänu tasuta ühistranspordile olla ka käilakujuks transpordisektoris.