/nginx/o/2018/09/02/11369272t1h024f.jpg)
Mustamäe linnaosas Siili bussipeatuse lähedal kortermajade vahel ja supermarketi kõrval tegutseb üldhariduskool, mis loodi 1971. aastal. Sel sügisel alustab selles 47. tegevusaastat tähistavas Tallinna koolis tööd ligi 1100 õpilast ja sadakond õpetajat.
Kas teate, et just selle kooli õpilased olid mullu Vabaduse väljakul noorte isetekkelise tantsupeo algatajad. Õpilased võitsid kevadel presidendi kõnevõistluse ja korraldasid terve Mustamäe kokku toonud öölaulupeo. Just see kool sai esimesena Eestis sel kevadel aasta kooli tiitli ja 1. juuni hommikul läks terve «Terevisiooni» saade sealt eetrisse.
Mina pole selles koolis käinud ja hiljutise ajani polnud endale ka teadvustanud, et selline kool üldse olemas on. Küll aga olen mullu novembrist kohaga üsna tihedalt seotud, töötan põhitöö kõrvalt ajakirjandusõpetajana. Mind on esimesest päevast peale vaimustanud, kui unikaalne ja õppijasõbralik keskkond on koolis loodud.
Mäletan selgelt nädalat, kui nad valmistusid «Terevisiooni» saateks. Kuuendikud, kümnendikud ja üheteistkümnendikud – ehk kõik, keda õpetasin – teatasid esimese asjana mulle kooli jõudes, et «Terevisioon» tuleb külla, sest nad on valitud Eesti parimaks kooliks. Kõigi nägudelt vaatas vastu uhkus. Veelgi enam rõõmustas neid, et nüüd olid nad lõpuks ise päevauudiste kangelased.
Möödunud kolmapäeval kuulutas haridusminister Mailis Reps välja aasta õpetaja võistluse nominendid, nende hulgas on ka 32. keskkooli õpetajad. Nemad ise olid samal päeval aga Paemurrus, 50 kilomeetri kaugusel Tallinnast ja vaatasid muuhulgas otsa kooli arengukavale.
See kool on ühe eesmärgi saavutanud – sinna tõepoolest tahetakse tulla. Nüüd on seatud uued suured eesmärgid.
Neljal viimasel aastal on kool juhindunud visioonist, mille järgi pidi Tallinna 32. keskkoolist saama õppeasutus, kuhu õpilased tahavad tulla. Sel kevadel kandideeris kümnendate klasside ligi 150 kohale pea 800 õpilast. Kooli direktor Maarja Merigan leidis, et kool on eesmärgi saavutanud: «32. keskkool on kool, kuhu tahetakse tulla.»
Küll aga tunnistas direktor, et koolil on arenguruumi, jõudmaks iga õpilaseni. Nii lepiti kokku, et aastateks 2019–2022 seab kool visiooniks, et loovas ja hoolivas õpikeskkonnas saab igaüks olla andekas.
Iga lapseni jõudmine on kindlasti idealistlik siht, kuid eesmärgid peavadki olema sellised, mille saavutamine tundub esimesel pilgul võimatu – mille nimel peab vaeva nägema ja tööd tegema.
Praegu, õppeaasta alguses on hea hetk kõigil Eesti koolidel võtta korraks aeg maha ja mõelda, mida nad oma tegevusega tahavad saavutada, kaugel nad sellest eesmärgist on ning mis veel on puudu. Iga lapse koolirõõm võiks aga kõigil kõrgel kohal olla.