Sakslasest ajalooprofessor Karsten Brüggemann sõnas tänasel kommunismiohvrite memoriaali avamisel, et üleilmselt totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva tema kodumaal kuidagi eriliselt ei tähistata. «Ma arvan, et meil pole mälestusmärke juurde tarvis, kuid eestlastele on see kahtlemata vajalik,» sõnas Tallinna ülikooli õppejõud.

Memoriaal koosneb kahest osast, millest üks kannab nime „Teekond“ ja teine „Koduaed“. «Teekonnale» kinnitatud nimetahvlitel on rohkem kui 22 000 kannatanud nimed. Memoriaali sisealal paiknev «Koduaed» sümboliseerib istutatud õunapuude ja mesilaste skulptuuridega unistusi, mälestusi ja koduigatsust.

«Juubeliaastal avatakse Tallinnas Maarjamäel memoriaal, millest saab loodetavasti Eesti rahvale paik, kus meenutada  meie ajalugu ja mälestada represseeritud lähedasi,» sõnas Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu.

Mälestusmärgi arhitektuurne lahendus «Teekond» valiti välja 12 kavandi hulgast ning selle autoriteks on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st.