Postimehe otsestuudios selgitasid peagi loodava erakonna Eesti 200 liikmed Pirko Konsa ja Rait Kuuse erakonna tulevikuvaateid. Postimees usutles uue partei valimisprogrammi lähtekohti ning sedagi, kuhu paigutub Eesti 200 tänases konkurentsis.

«See on meile suur tunnustus, et meid nimetatakse ühe naise, mitte ühe mehe parteiks,» naljatles Kuuse alustuseks, «kuid meil on palju erinevaid liikmeid ja eksperte.»

«Näeme iga päev, et annetajate hulk kasvab,» kommenteeris Kuuse liikumise rahakogumisprojekti Hooandjas, «annetajate nimekirjad me projekti lõppedes saame ja need tehakse ka avalikuks.»

Eesmärgiks seatud 5000 eurot plaanitakse suunata jooksvate kulude katteks, mis on seotud erakonna asutamise ja käimalükkamisega. Muuhulgas avati alles mõne päeva eest Eesti 200 kontor, kus koos käia ja valimisprogrammi kallal töötama hakata.

«Tahame, et riigikogu töös oleks võimalik osaleda ka oma põhitöö kõrvalt,» selgitas Konsa loodava erakonna plaane. «Lisaks teeb inimesi kurjaks ebavõrdsus, mis on piirkonniti väga suur. Näiteks haridus – Tallinnas on see väga hea, ääremaal väga kehv.»

Et avalike teenuste ebavõrdsust on välja toonud ka teised erakonnad, näeb Kuuse positiivsena. «Tore, et meil on mõttekaaslasi, kuid ma arvan, et meil on siiski teistsugune vaade.» Hariduse seisukohast kinnitas poliitiline liikumine, et näiteks venekeelsed koolid tuleks lõplikult kaotada ega ennusta sellele ühiskonnas suurt vastuseisu.

Astmeline või ühetaoline tulumaks?

«Ma näen, et maksusüsteem on viimaste otsustega keerukamaks tehtud,» sõnas Konsa, «toetan mõtet, et maksusüsteem peab olema lihtne ja arusaadav. Inimene peab suutma oma näppude peal välja arvutada, palju talle raha kätte jääb.»

«Nii konkreetselt me pole ennast täna positsioneerinud ega taha ka, » vastas Kuuse küsimusele, kas Eesti 200 on astmelise või ühetaolise tulumaksu poolt.

«Maksude teemal ei taha me teha loosungeid, kas muudame midagi tagasi või mitte,» lisas Konsa.

Erakonna loomiseni loodetakse jõuda novembris. Vaata saatest, kuidas muudaks Eesti 200 riigieelarvest investeerimise põhimõtteid ning milline on plaan omavalitsuste töökoorma vähendamiseks, muutmata seejuures riiki paksemaks.