Züleyxa Izmailova.

FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Kas postkasti toomata jäänud ajaleht oleks teile sõnumiks, et ajakirjandus on läbikukkunud eksperiment? Ei?

Ajakirjanik Andres Reimer leidis Kristiines üleajava prügikasti ja kuulutab oma isikliku näite põhjal surnuks kogu kehtiva jäätmemajanduse ja lootusetuks korraldatud jäätmeveo («Appi, upume prügisse!», PM 10.08).

Alustuseks, korraldatud jäätmevedu toimib suuremas osas Euroopast ja suuremas osas Eestist. Toimib Tartus, Pärnus ja Rakveres, kui tuua mõni näide. Toimib ka üheksas Tallinna piirkonnas 13-st, vaid neli piirkonda on vabaturul. Kui ajakirjaniku kogemus annab alust nurisemiseks, siis mina samuti Kristiine elanikuna olen teenusega täiesti rahul.

Kuid isikliku kogemuse põhjal üldistusi teha on pisut rutakas, eks. Reaalsuses tuleb kaebusi Kristiine piirkonnast Tallinna Jäätmekeskusele väga vähe. Kui päeva jooksul tühjendatakse tuhandeid konteinereid, siis mõni neist jääb kokkuvõttes ikka tühjendamata. Põhjused on erinevad – kas takistab parkiv sõiduk või näiteks otsustab tõkkepuud avav pult töötamise lõpetada. Oluline on, et probleemid lahendatakse kiiresti ning uus vedu toimub kas samal või järgmisel päeval. Kaheldamatult võinuks kirjeldatud vedamata prügi juhtum Kristiines olemata olla. Kuid sel juhul on kohustused selged: Kristiines on allkirjastanud prügivedamise lepingu Eesti Keskkonnateenused OÜ ja kui nad seda ei täida, on võimalikud trahvid.

Kummaline, et ajakirjanik laseb endale kärbseid pähe ajada, nagu ei saaks olemasolevate lepingutega normaalselt teenindada. Saab küll. Eriti kui vedaja Argo Luude on andnud kõlavaid lubadusi Tallinna prügimajanduses kõik heaks teha. Pärast Mustamäel märtsikuus välja kirjutatud 4000-eurost trahvi Tallinna keskkonnaameti poolt muutus Keskkonnateenuste käitumine lepingu täitmisel distsiplineeritumaks.

Kas korraldatud jäätmevedu on tõesti nii kehvas seisus, nagu Reimer kirjutab? Riigikontroll on teinud selle hindamiseks põhjaliku raporti. 2016. aasta detsembris valminud aruanne «Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel» annab korraldatud jäätmeveole üheselt positiivse hinnangu. «Suurem osa kohalikke omavalitsusi on suutnud rakendada korraldatud jäätmeveo süsteemi,» osutab riigikontroll ja lisab, et korraldatud jäätmevedu tuleb edasi arendada. Reimeri kirjatükk viitab, justkui oleks madal hind miski negatiivne ning sellega kaasneks paratamatult kehv kvaliteet. See ei vasta tõele. Mis puudutab jäätmevedajate hinnapoliitikat, siis leian, et tarbijatele peab jääma kaitse seletamatute hinnatõusude eest, millega kostitatakse tarbijaid piirkondades, kus vedajaga ei pea läbirääkimisi omavalitsus, vaid üksikisik. Riigikontroll mainib, et hinnaerinevused vabaturu ja omavalitsuse korraldatud mudelite vahel on vähemasti kahekordsed. «Tänu sellele (korraldatud jäätmeveole – toim) maksavad inimesed jäätmeveo eest kuni kaks korda vähem kui neis omavalitsustes, kus jäätmevedaja valivad inimesed ise,» kirjutab riigikontroll.

Peale selle viitavad nii riigikontrolli andmed kui ka meie kogemus, et korraldatud jäätmevedu on keskkonnasõbralik ja väiksema ökoloogilise jalajäljega. «Riigikontrolli hinnangul ei ole korraldatud jäätmeveo kaotamine põhjendatud ega toeta jäätmete liigiti kogumise ning jäätmete ringlussevõtmise eesmärke.»

Kutsun üles ajakirjanikke teemasid süvitsi lahkama, tutvuma eelnevate põhjalike uuringutega ning toetuma statistikale ja faktidele. Nii väldime arusaamatusi ja ajakirjanduse tabloidistumist ning oleme orienteeritud probleemide lahendamisele, mitte süüdistamisele või klikijahile.