Prügimägi Keenias. Foto on illustratiivne.

FOTO: Wikipedia.org

Astun mina ühel esmaspäeva hommikul, prügikott näpus, trepikojast välja ja suu vajub üllatusest lahti. Tundub, justkui oleksin unenäos sattunud Saigoni slummi. Unenägu on halb, sest kohal, kus veel pühapäeval seisis roheline prügikonteiner, kõrgub hiiglaslik prügimägi.

Hõõrun silmi ja avastan, et seisan ilmsi Euroopa linnas Tallinnas, mille prügimajandust korraldab roheliste erakond.

Hiljem end samalt kohalt uue prügihunniku kõrvalt leides ma enam ei üllatu ja hoian suu kinni, et kärbes sisse ei lendaks.

Hõõrun silmi ja avastan, et seisan ilmsi Euroopa linnas Tallinnas, mille prügimajandust korraldab roheliste erakond.

Tean, et korraldatud jäätmeveol hanke võitnud ettevõte on jätnud graafikusse nii pika vahe, et majarahvas on sunnitud nädalavahetusel oma rämpsu korterinurka koguma. Esmaspäeval lähevad kõik tööle, prügikott näpu otsas. Kui prügiauto on nüüd hilinenud või mingi ilmselt välja mõeldud põhjendusega väravast sisse keeramata jätnud, muutubki minu koduhoov prügimäeks.

Veo ärajätmispõhjuste väljamõtlemisel on prügifirmad muidugi suured meistrid. Lugesin hiljuti ühe jäätmefirma kirja, kus see koos lisatud fotoasitõenditega selgitas, et klient pole kokkulepitud ajaks prügi õigesse kohta viinud. Huumor seisnes selles, et sama prügiauto oli enne tõendite salvestamist just sellesama n-ö puuduva prügi pardale tõstnud.

Kahjuks pole kirjeldatud juhtum mingi üksik hälve, vaid kümmekond aastat toiminud nn korraldatud jäätmeveo krooniline haigus, tunnistavad nii majavalitsejad kui ka veofirmad.

Ajale jalgu jäänud süsteemi pole aga muutma asutud. Passiivsuse taga leidub ka absurdseid põhjendusi, nagu näiteks see, et Eesti andis Euroopa Liidu eesistumise ajal lubaduse mitte tegeleda riigisiseste probleemide lahendamisega, vaid harmoniseerida eelisjärjekorras oma seadusandlust ühenduse direktiividega.

Üks suuremaid takistusi peitub ametnike ja poliitikute peas, kes on praeguse süsteemi eest võidelnud, nii et ninast veri väljas.

Korraldatud jäätmevedu oli vaja selleks, et lurjused ei veaks oma prügi metsa alla. Kuigi eestlased on aastatega muutunud rikkamaks ja loodetavasti ka keskkonnateadlikumaks, kardetakse, et igasugune muutus toob kaasa katastroofi: prügikoormad vuravad taas metsa.

Praeguse süsteemi muutmise kasuks räägib fakt, et samamoodi jätkates upume oma kodus varsti prügisse. Nii majavalitsejatel kui ka prügivedajatel on häid ideid sobivate muudatuste tegemiseks.

Kui ühistud saaksid võimaluse ise prügivedajat valida, selle asemel et taluda mitu aastat omavalitsuse hanke võitnud ettevõtja hoolimatust, oleks tulemus parem. Jäätmevaldajad on omavalitsustele teada ja kohustuslikuks prügiveoks võiks tõepoolest igaüks ise teenusepakkuja valida. Korraldatud jäätmeveo ühe varjuküljena on varasema paarikümne jäätmeveoettevõtte asemel järele jäänud vaid mõned.

See aga tähendab sisuliselt konkurentsi puudumist ja ka hiilivat hinnatõusu. Ehkki poliitikud eelistavad rääkida hindade vaoshoidmisest.