Rahvusvahelisele üldsusele öeldakse: mine sinna riiki, aga ärge kasutage kohalikke finantsteenuseid. «Näete, me ise hoiame neist eemale, teenindame vaid oma ausaid ja edukaid firmasid.».
Aga ei, Danske, kahtlast raha ei liigutanud meie, vaid sina. See, mida sa praegu teed, on rassism ärimaalimas.
Ütle ausalt, et sa kasutasid oma siinseid filiaale ära kõigeks muuks kui legaalne finantstegevus. Tunnista, et nüüd, mil su eelmainitud – teadagi millisele – põhitegevusele kriips peale tõmmati, pole sinu siinsel eksistentsil enam mingit mõtet, ja lahku jäädavalt ning jäägitult. Et sa keerasid kokku käki, keerasid ka oma maine pekki ja lahkud nüüd saba jalgevahel.
Ainus, mis mind selles loos tõesti imestama paneb, on see, et meie rahapesu vastane riiklik võitlus nii nõrgaks osutus. Et augustis 2018 on ikka veel ametis (mitte betoonil) ametnikud, kelle silme all see kõik omal ajal toimus.
Eesti on Põhjamaa. Danske juhtumi näitel oma ärieetikalt rohkem Põhjamaa, kui geograafiline asend seda ütlekski. Danske ütleb, et me ei ole Põhjamaa. Danske, mine palun koju. Me siin veel uurime tagantjärgi, su tegevust ja saadame varsti sulle kirja. Ütle sina meile, mitu miljonit või miljardit sa nende tehingute pealt teenisid.
Üks nüanss veel. Mulle teeb lisaks vägagi muret asjaolu, et Danske pole ainus n-ö Põhjamaade pank, kes tegutseb küll siinsel turul, kuid välistab eestlased oma kliendina.
Võtan ette näiteks Svenska Handelsbankeni Eesti filiaali üldtingimused ja mida ma näen: «Klient on füüsiline või juriidiline isik, seltsing või rahvusvaheline organisatsioon, kes on väärikas klient Svenska Handelsbanken AB koduturu (Holland, Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Taani) filiaalis.
Kas toimub eestlaste massiline diskrimineerimine meie oma kodus?