Selle aasta aprillis mõrvati Kohtla-Järvel 15-aastane tüdruk. Postimees avaldas tüdruku matustelt lahtise kirstuga foto, mille jaoks lähedastelt luba ei küsitud. Kui küsida Arvamusfestivali publikult, kas pildi avaldamine oli vale otsus, jaguneb publik kaheks.
Ülekanne Arvamusfestivalilt: foto hukule määratud põdrast šokeerib rohkem kui surnud inimene (2)
10. august 2018, 19:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomulikult on surm elu osa, aga ta on täiesti teine elu osa,» leidis Postimehe kolumnist ja kirjanik Jaak Jõerüüt, kelle arvates ei oleks tohtinud kõnealust fotot ilma lähedastega rääkimata avaldada. Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja Erik Prozese sõnul oli tegemist aga fotoga, millel oli avalik huvi, ning kuna foto on tehtud matustel, nägid ka lähedased, et kõnealust olukorda jäädvustati. Jõerüüdil tekkis seepeale kohe küsimus, kas järgmiseks peaks ka mõne kuulsa staari sünnitusele kaasa minema, sest ka see on elu osa ja avalik huvi selleks on olemas. Samuti tõi ta välja, et väide «lähedased nägid fotograafi» ei ole piisavalt adekvaatne, sest matustel on inimeste mõtted mujal ja nad ei mõtle sellele, kes mida pildistab.
Kohtla-Järvel mõrvatud 15-aastase Nastasja ärasaatmine.
Postimees
«Elu on ebatäiuslik ja alati ei lähe nii nagu tahaks,» oli vaimulik Aare Luup leplikum ja suutis pildi avaldamises leida ka positiivset. Luupi arvates näitavad sellised fotod hästi seda, et üks kuritegu pole lihtsalt järjekordne number statistikas, vaid selle taga on leinavad lähedased ja reaalsed emotsioonid. Samuti on vaimuliku arvates tegemist õpetlike piltidega. Nii mõnedki surmajuhtumid oleks jäänud ära, kui lähedased oleksid õigel ajal sekkunud. Jõerüüt surma piltide kajastamist seevastu harivaks ei pea. Virtuaalmaailm on tema sõnul juba nii suur, et lapsi sellised fotod reaalsusele lähemale ei vii.
«Pilt tuleks igal juhul ära teha, hiljem saab analüüsida,» sõnas Prozes, kelle sõnul on vastuoluliste fotode puhul küsimuseks pigem just nende avaldamine, mitte see, kas neid üldse teha. Kuna aega tagasi keerata ei saa, tuleb fotograafil pilt ära teha ka esmapilgul kohatuna näivates situatsioonides.
Surma pildistamises ei ole iseenesest aga midagi uut – vanavanemate albumeid, millest pea poole moodustavad matusepildid, oleme me näinud kõik. Vaimulik Luup selgitab, et tihtipeale ongi matused ainsad sündmused, mille puhul kogu pere kokku saab ja seetõttu neid ka jäädvustatakse. Küll aga tõdes ta, et matustel pildistamine on aastate jooksul vähenenud.
Selle kõige juures ei puuduta surm vaid meid, inimesi. Nii toob Prozes näiteks enda tehtud foto põdrast, mis tehtud keset linna hetk enne tema maha laskmist. Tuleb välja, et surnud inimestest rohkem tekitab vaatajates viha loomade kurva lõpu kajastamine. Nimelt postitas Prozes kõnealuse foto Facebooki, mille peale sai ta rohkem negatiivset tagasisidet kui kunagi varem. «Siis ma sain aru, et sotsiaalmeedia on positiivsete piltide koht,» sõnas Postimehe fototoimetuse juht.
Fotol surevast põdrast oli tegelikult aga tõsisem tagamõte - nimelt see, kuidas politsei ei või ise linna eksinud ja vigastatud looma maha lasta, vaid peab selleks kohale kutsuma vastava jahimehe. Nii piinleb vigastatud loom keset linna vahel tunde. See on aga fotograafide töö paratamatus, tihtipeale ei ole kõik päris nii, kui esmapilgul paistab ja nii mõnegi pildi mõte ei jõua kõigini.