Arvamusfestivali Eesti Meedia alal räägiti täna Eestisse tagasitulekust ja sellel olevatest nähtamatutest karidest. 

«Iga okas loeb,» kirjeldas Yoko Alender, kuidas meie kõigi jaoks on oluline leida tagasi kodumaale naasnud eestlastega ühine keel. Tänasel arutelul osalenud nõustusid, et kõige juriidilise kõrval on suureks probleemiks just eestlaste enda suhtumine kaasmallastesse, kes vahepeal ära käinud. Nii on tagasi tulnutel end raske siin koduselt tunda.

Marina Kaljurand tõi välja, et tema ei piirdu sel teemal vaid eestlaste toetamisega, vaid tema proovib ka Eestisse tulnud välismaallasi end hästi tundma panna. Nii tunnistas ta, et Nõmme elanikuna astub ta tihtipeale ise sõbralikult TTÜ lähistel jalutavate mustanahaliste tudengite juurde ja uurib, kuidas neil siin õppimine läheb.

Inimsuhete kõrval ei saa aga tagasi tulevad eestlased üle ega ümber suurest paberimajandusest. Nii rääkis publikus olnud Paide kohalik mees, kuidas tema tütar, kes aastaid oma elukaaslasega Austraalias elanud, soovis tagasi Eestisse tulla, kuid kuna kvoot oli täis, ei saanud tema Austraallasest mees siin elamisluba. Ainsa võimalusena pakuti neile välja abiellumine, mida lihtsalt viisa nimel nad teha ei soovinud. Nii läks noor paar tagasi Austraaliasse.

Arutelus osalenud poliitikud ametnike seepeale laitma ei kippunud. «Me peamegi end kaitsma,» sõnas Mailis Reps, kelle sõnul saaks leebemaid seadusi kurjasti ära kasutada. «Lihtne öelda, et ametnik on loll või laisk,» kommenteeris Kaljurand, selgitades, et ametnikud peavad oma töös kinni hoidma seadustest, milles erandeid teha ei saa. Andres Herkel ei näinud aga üldse Paide mehe loos probleemi. «See oleks olnud ju tore lahendus,» avaldas ta viisa nimel abiellumise teemal arvamust.

Ikka ja jälle jõuti arutelu käigus ka eesti keele säilimise probleemini – kui välismaale minejatel emakeelega probleeme pole, siis juba järgmisel põlvkonnal võib see probleeme tekitada. Haridusminister Mailis Repsi sõnul on positiivse trendina väliseestlased hakanud rohkem just professionaalsete eesti keele tundide vastu huvi tundma. Publikus olnud Brüsselis elava naise sõnul on aga õpikud, millele väliseestlastele eesti keelt õpetatakse samad, mis siin õppivate laste omad. Lastel, kes aga siinses keeleruumis ei viibi, on nende järgi raske õppida.

Publikus olnud oskasid välja tuua veel teisigi probleeme. Nimelt leidis aastaid Soomes töötanud mees, et tema ei saa Eestisse tagasi tulla, sest siinsed sotsiaalsed tagatised jäävad põhjanaabrite omadele nii palju alla. Kuigi tegemist on teemaga, mis ikka ja jälle ühiskonnas esile kerkib, ei peaks me poliitikute sõnul end Soomega võrdlema. «See on saavutamatu,» kommenteeris Soome hüvitisi Kaljurand, selgitades, et ka veel paari aastaga ei jõua me põhjanaabritele järgi, kuid oluline on meeles pidada, kui kaugele me oleme juba hetkel jõudnud.