Ristmikel pole ühtegi foori, autod sõidavad üksteise eest läbi 100 km/h ning autojuhtimisest on saanud pelgalt hobi – nii kirjeldasid Arvamusfestivalil tulevikku isesõitvate sõidukite arendajad. 

Tänavuse Arvamusfestivali Eesti Meedia alal tulid esimesena jutuks isejuhtivad sõidukid ning nendega seotud küsimused, mis vajavad peagi lahendamist.

Arutelus osalesid Silberauto insener Andreas Rebane, Starship Technologies arendaja Joonatan Samusel ning ISEAUTO projektijuht ja TTÜ isejuhtivate sõidukite uurimisgrupi juht Raivo Sell. Arutelu juhtis BNSi majandusuudiste toimetuse vanemtoimetaja Märt Emil Belkin.

FOTO: Anneli Sander

«Tulevik liigub sinna, et autod hakkavad ise sõitma,» ütles Rebane.

Samusel märkis, et autod on vähe kasutuses – suurema osa ajast masin lihtsalt seisab, samal ajal kui isejuhtiv auto võib minna sõita Uberit ja teenida sulle raha. Samuseli sõnul on tulevikus vaja oluliselt vähem autosid, mistõttu hakkab muutuma ka linnapilt, näiteks pole vaja nii palju pinda parkimiseks. «Viimased kümme aastat on räägitud isejuhtivatest autodest, aga nüüd on meil olemas prototüübid. Tehnoloogia on kohe-kohe siin,» lisas ta. 

Isejuhtiv auto = vähem õnnetusi?

Sell tõdes, et isejuhtivad süsteemid on juba praegu kasutuses, näiteks on autodel peal kaamerad, mis võimaldavad takistuse korral ise pidurdada ning osas lennukites ja rongides polegi juhte. «Tehnoloogia liigub massidesse,» kirjeldas Sell tulevikku.

Ta rääkis, et suur ülesanne on sõidukite omavahelise suhtluse arendamine ehk see, kuidas eri tüüpi sõidukid omavahel kommunikeerivad, et nad kokku ei põrkaks. «Sõidukite põhiraskus on tarkvara. Et saada andurid tööle ja auto turvaliselt sõitma, on tarkvara seisukohalt keeruline,» tõdes Sell. «Küsimus on selles, kas oleme kasutajad ja ostame tehnoloogiaid sisse või räägime kaasa arendamises ja suudame ise pakkuda ja müüa oma tehnoloogiat ja oskusteavet teistele. See on kriitilise tähtsusega, et oleksime esirinnas.»

Rebane lisas, et mida rohkem saame tuua kvaliteetset tehnikat tarbijale, seda ohutum on see kõigile. «See vähendab liiklusõnnetuste arvu,» märkis ta. «Info, mida isejuhtiv auto suudab töödelda, on palju suurem kui see, mis inimene suudab.»

Samuseli sõnul on isejuhtivad autod ületanud piiri, kus nad on ohutumad kui inimjuhid. «Kui inimene suudab õppida vaid enda kogemusest, siis isejuhtivad autod suudavad õppida kõigi autode kogemusest. Nad suudavad näha 360 kraadi enda ümber vaadata ja nad näevad radaripilti. See võimaldab näha asju, mis inimene ei suuda.» Samusel rääkis, et isejuhtivad autod on sõitnud kümneid miljoneid kilomeetreid ning statistika näitab, et need on oluliselt turvalisemad kui inimjuhiga autod. «Dilemma on teistpidi – miks me laseme inimestel sõita?»

«Kui üks isejuhtiv auto teeb avarii, on see esileheuudis nädal aega,» ütles Sell. «Isejuhtivad autod ei surfa nutitelefonis, ei lähe närvi ega kiirusta, vaid peavad liikluseeskirjadest kinni.»

Kes vastutab õnnetuse korral?

Samas tõdes ta, et õnnetusi tuleb kindlasti tulevikus ette ka isejuhtivate autodega, sellest pole pääsu. Isejuhtivate sõidukite puhul mängib olulist rolli kiire internet, mida on eriti vaja ohuolukordades.

Selle, kes õnnetuse eest vastutab, paneb Selli sõnul tulevikus paika seadus. «Praegu on arutelu aeg ja lähitulevikus tõenäoliselt pannakse see paika. Juba praeguste seadustega on võimalik katsetada.» Üheks näiteks on mullu eesistumise ajal sõitnud isejuhtiv buss. 

Samusel lisas, et lahendus oleks see, et kui inimene ostab isejuhtiva auto, siis ta võtab ise vastutuse.

Isejuhtivad autod jõuavad tänavale samm-sammult ja see võtab aega, kuid Selli sõnul võib lähitulevikus juhtuda, et kiirteedel sõidavad ainult isejuhtivad autod. «Kui kiiresti, on omaette küsimus, aga transpordi paradigma muutub,» ütles Sell. «Kui vanasti sõideti igal pool hobusega, siis tänapäeval kiirteel hobusega sõita ei tohi,» rääkis ta. «Autojuhtimine muutub hobiks, aga tavaelus pole põhjust aega autojuhtimisele raista, kuna sellega saab tehnoloogia hakkama.»

«Tulevikuautodes on vältimatu inimeste meelelahutuse või töö jaoks,» lisas Sell. «Auto muutub rohkem aja veetmise kohaks.»

«Kui ühistransport tehakse autonoomseks ja nupuvajutusega on auto maja ees – kas sul on siis vaja autot ja juhiluba?» küsis Rebane.

Kas töökohad kaovad?​

Samusel usub, et töökohtade arv jääb samaks. «Esialgu võib tekitada vaakumi, kus inimesed peavad vahetama töökohta, aga see tekitab võimalusi inimkonnale terviklikult.» 

Sell tõi paralleeli, et meil  ei ole enam ka aidamehe ega rehepapi ametit. «See ei ole mingi traagika,» ütles ta. «Päevast päeva rooli keerata pole kõige põnevam töö. Inimesed leiavad kindlasti endale uue rakenduse.»

Sell tõi välja, et jutt sellest, et tiiger on puhkama jäänud, vastab osaliselt tõele. «Naabrid Lätist-Leedust teevad eri arendusi ja me ei saa loorberitele puhkama jääda. Transpordi sektor on tohutu perspektiiviga ja kui IT-lahendused sinna lähevad ja suudame seal kaasa rääkida, on see kogu suur samm kogu Eestile.»

Arutelu algul esitleti TTÜ ja Silberauto koostöös ehitatud isejuhtiva auto prototüüpi, mis valmis TTÜ 100 puhul. Auto projekteerimine ja ehitamine algas 31. mail, samuti rajatakse ülikoolilinnakusse nutika linna testlahendus koos autonoomse laadimisjaama, tõkkepuude, valgustuse ja avatud teenusteplatvormiga. 

FOTO: Anneli Sander

Sell rõhutas, et viimastel aastatel on palju arenenud avatud tarkvara osakaal – isegi suured autotootjad on oma tarkvara avalikuks teinud ning kui kõik algoritmid oleks tulnud algusest peale ise teha, poleks prototüüp nii kiiresti valminud. «Soomlased on arendanud oma tarkvara kümme aastat, aga nende tulemus pole väga erinev meist.»