Mis on üks suuremaid puudujääke liikluses? Sõiduõpetaja: valesti paigaldatud liiklusmärk, mis nõuab juhtide käest võimatut

Liiklusmärgid. Foto: Mihkel Maripuu

Nähes igapäevaselt sellist jama liikluskorralduses, lööb valdav enamus sõidukijuhte lihtsalt käega ja jätkab sõitu nii nagu tundub olema normaalne ja ohutu, kirjutab autokooli teooria- ja sõiduõpetaja Aivo Härmaste. 

Kui tavalisele juhile jäävad sageli märkamatuks rumalad, lohakad, teadmatusest, võib-olla ka hoolimatusest tehtud apsud liikluskorraldusvahendite kasutamisel, siis igapäevaselt tulevasi autojuhte koolitades torkavad sellised asjad väga teravalt silma.

Professionaalne kretinism? Terves Eestis ja eriti Tallinnas torkavad silma täiesti arusaamatult paigutatud liikluskorraldusvahendid. Näib, nagu oleks liiklusmärgi kui sellise ülespanemine esmase tähtsusega. Milline märk, mida see tähendab, kuidas täpsemalt, et juhile oleks see ka nähtav, pole enam oluline.

Liiklusseaduse paragrahv 16 ütleb, et liikleja peab juhinduma liikluskorraldusvahendi nõudest. Tihtipeale nõuab valesti paigaldatud liiklusmärk juhi käest aga võimatut. Midagi sellist, mida ei saagi ennast ohtu seadmata teha. Selliseid jaburaid paiku võin näitena tuua hulganisti.

Kuidas tohib aga liikluskorraldaja eirata liiklusseaduse nõudeid? Autojuhid seda teha ei tohi. Juhi eksimusi vahelejäämise korral karitatakse. Aga liilkluskorraldajat?

Minge proovige minna Tondi tänavalt tulles (Tondi Selveri poolt) vasakule Linnu teele. Seal on just värskelt remonditud tee koos liikluskorraldusega ringteel. Tegin seal hiljuti kell 15.10 kuni 15.20 niinimetatud liiklusuuringut. See ei ole tipptund. Kümne minuti jooksul ei teinud seda pööret reeglite kohaselt mitte ükski sõiduk. Pöörde sooritajaid oli 37. Tegu siis ringliikluse vasakult (sisemiselt) sõidurajalt üle parempoolse raja ringilt väljasõiduga.

Teadupärast saab ringilt välja paremalt sõidurajalt, kui liikluskorraldus ei ütle teisiti. Seal ringil muid liikluskorraldusvahendeid ei ole. Ega seal reegleid järgides pööret õieti teha ei saagi. Selleks peaks olema ikka väga osav autosportlane vigursõidus.

Teine näide Rocca Al Mare kaubanduskeskuse eest. Sinna on nüüd paigutatud õueala märgid. Samuti on lisandunud ülekäiguradade märgid ja teekatte märgistus. Õuealal ei ole ülekäiguradasid ja jalameestel on eesõigus sõidukite suhtes! Üks reguleering on liiast. Parkla on ju mõeldud sadadele autodele. Lubada sinna lapsed kõikjale mängima (õuealal seda ometigi tohib) on väga hirmutav. Kui proovida kainelt mõelda, siis sellised totrused ei saa olla kogemata tekkinud. Keegi peab ikka pehmelt öeldes väga ebakompetentne olema. Tegu on nüüd hiljuti liikluspilti ilmunud asjadega. 

Kohati tundub, et nende paigaldamisel on lähtutud märkide kogukaalust. Et vot sellele teelõigule paneme näiteks 150 kilogrammi liiklusmärke. Milliseid ja milleks, pole oluline.

Millisel põhjusel on meie teedel nii palju igasuguseid piiranguid? Piiratud kiirus (selle vajalikkuse kaalumist ma ei usu), möödasõidukeeld, pidev joon teekattemärgistusena jne on eriti arusaamatud äsja põhjaliku remondi saanud teelõikudel. Miks peavad liikluskorraldusega tegelejad liiklejaid ohutundeta juhmarditeks? Olen kindel, et absoluutne enamus juhtidest on seaduskuulekad, enese alalhoiu sooviga inimesed. Rumalat rullnokka ei mõjuta ükski märk.

Täiesti käest ära on lood ajutiste liikluskorraldusvahenditega. Kohati tundub, et nende paigaldamisel on lähtutud märkide kogukaalust. Et vot sellele teelõigule paneme näiteks 150 kilogrammi liiklusmärke. Milliseid ja milleks, pole oluline.

Kõik oleme näinud märki «Teetööd». Tihti koos kiirusepiiranguga. Liiklejatele on piirang seatud, aga mingit märki toimuvatest teetöödest ei ole. Märgid seisavad aga 24/7. Sedaviisi nädalate ja kuude kaupa.

Piirangute ala korrektne lõpetamine näib olevat üldse moest läinud. Juht on aga kohustatud järgima ajutise liikluskorraldusvahendi nõudeid. Väljaspool asulaid võimegi sõita kümneid kilomeetreid piiratud kiirusega, sest piirangu mõjuala ei ole lõpetatud.

Liikluses ei saa toimetada oma teismelise jõnglase kasvatamisega mitte hakkama saava emana, kes muudkui tänitab, et Juku ära tee, Juku ära jookse ja hüppa. 

Nähes igapäevaselt sellist jama liikluskorralduses, lööb valdav enamus sõidukijuhte lihtsalt käega ja jätkab sõitu nii nagu tundub olema normaalne ja ohutu. Juriidiliselt aga liiklusreegleid rikkudes. Selline asjade kulg devalveerib liikluskorralduvahendite mõju ja muudab juhid järjest ükskõiksemaks nende suhtes. Meid, liiklejaid, õpetatakse sunniviisiliselt iga päev reegleid rikkuma. Üldine liikluspilt näitab, et olema suurepäraselt õppust võtnud.

Liikluses ei saa toimetada oma teismelise jõnglase kasvatamisega mitte hakkama saava emana, kes muudkui tänitab, et Juku ära tee, Juku ära jookse ja hüppa. Juku kuuleb ehk küll seda kädinat, aga ei tee kuulmagi. Asja halvem külg on aga see, et meie, kes me igapäevaselt eirame formaalselt reegleid, kõrval istuvadki need Jukud, lapsed, lapselapsed. Väikesed jõnglased on aga väga tähelepanelikud. Paljud on kindlasti kuulnud pisikese tarkpea küsimust: «miks nii kiiresti sõidad, siin on lubatud 30 km/h?» Mina olen! Lapsed hakkavad tulevikus toimetama oma eeskujusid jäljendades.

Asjaomased asutused peaksid tegelema palju rohkem liiklusalase selgitustööga. Vanasti öeldi selle kohta propaganda. Seda  ootaks eriti ajakirjanduselt. Liiklusseadus hakkas kehtima 01.07.2011. Seisuga 01.01.2017 on liiklusseadusesse tehtud rohkem kui viissada muudatust. Kas ja kuidas on sellest tavaliiklejaid teavitatud? Matemaatiliselt on ühe nädala kohta ligikaudu 1,5 liiklusseaduse muudatust.

Liiklusseadus on seadus, mis saadab meid sünnitusmajast hauaplatsini surnuaial. Sellise seadusega sedaviisi mängida ei ole kindlasti mõistlik. 01.03.2018 hakkas juriidiliselt tööle suur hulk uusi liiklusmärke. Kas olete kuulnud, et sellest on kuidagi inimesi informeeritud?

Ma ei usu, et kõik liiklejad iganädalaselt tunnevad huvi selliste muudatuste laviini kohta. Maanteeameti nn ennetusosakond (ligi 20 inimest) võiks sellega tegeleda küll. Selle asemel, et tegeleda lollustega.

Liiklusseadus on seadus, mis saadab meid sünnitusmajast hauaplatsini surnuaial. Sellise seadusega sedaviisi mängida ei ole kindlasti mõistlik.

Ennetuskampaania «Ole inimene, jälgi piirkiirust!» ajal küsis minu käest mitu inimest, kas siis enam piirkiirusest aeglasemalt ei tohigi sõita. Kästi ju jälgida piirkiirust. Oleks see lause kõlanud nii, et «ära ületa piirkiirust ja palun ära takista neid, kes soovivad sellega sõita», oleks asi paremini kõlanud. Meil on häid keelemehi piisavalt, kes kõigile arusaadavad laused oskaksid moodustada.

Järgmise kampaania algul saatsid «ennetajad» kõikidele autokoolidele kirja, kus pikalt ja laialt püüti meile selgeks teha kiiruse olemust, pidurdusteekonna pikkust sõltuvalt kiirusest! Palvega seda ka õpilastele rääkida. Üleskutse saadeti inimestele, kes professionaalselt iga päev tegelevad liikluse õpetamisega tulevastele juhtidele. Tundus, et selle ametkonna mõni töötaja sai äsja B-kategooria juhiload ja liiklusse puutuvad asjad natuke klaarimaks.

Järgmine suur puudujääk meie liikluses on järelvalve puudumine. Ma arvan, et ma ei tee liiga nendele valdavalt noortele politseiametnikele, kes mõne mittevajaliku kiiruspiirangu mõjualas (hetkeseisuga küll väga harva) trahvikviitungeid väljastavad. Selline tegevus ei ole liiklusjärelvalve. Selles asjas ei ole pahad mitte need juhtide meelepaha taluma peavad politseinikud. Keegi kõrgem juht annab ju selleks käsu.

Eestis puudub liiklusjärelvalve ja liikluskorraldus ei kannata kohati mitte mingit kriitikat. Need on kaks peamist põhjust, et täna on seis selline. Loomulikult on halb kuulata ka seda asjameeste hala ja nuttu selle üle, miks küll sõidukijuhid ei austa liikluses reegleid. Tegelikult tekitab see trotsi. Nad peaksid pigem peeglisse vaatama ja võib-olla oma ametikoha kellelegi asjalikumale loovutama.