Karilaid Rõivasele: Taavi, sa võinuks vaikida

Alkoholipood Iklas. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Taavi, sa näitasid näpuga Jürile, aga me oleme parlamentaarne riik, alatult proovisid sa süü joomahulluse eest veeretada Jüri kaela, kirjutab Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.

Ärme räägi roolijoodikutest ega ka perevägivallast, mis saadetakse 2/3 ulatuses toime alkoaurude all. Ärme räägi kümnetest tuhandetest inimsuhetest, tuhandete laste hingedest ega kogu elust, mis on «tänu» vanemate alkoholismile lõhutud. Ärme räägi alkoholismi tekkepõhjustest ega sellest, et Reformierakond on keeldunud alkoholismi riiklikult ohjeldamast ja tagajärgede eest vastutamast. Eesti pole seni piisavalt rahastanud ei alkoholismi ravi ega leidnud ka finantse, et pakkuda inimestele kriisihetkedel arstlikku hingeabi. Inimeste majanduslik kindlustustunne ja sotsiaalsüsteem on olnud nõrk.

Reformierakond on oma pikaaegse valitsemispoliitikaga suunanud Eesti rahvast pudelit haarama samamoodi, nagu võõrvõimud tegid seda mõisaajal või siis kõige sügavamal Vene ajal – vines rahvale on hea rääkida muinasjutte helgest homsest ning samal ajal hoida raudset haaret. Valitsus ei tohiks lasta oma rahval vastutustundetult juua.

Suhtekorralduslik sõda on viimased 12 kuud kestnud täie rauaga. Alkohiiud pole raha säästnud: kuna kasumid on nii kõrged, võib palgata nii advokaate kui ka suhtekorraldusfirmasid, võib toodet isegi alla omahinna Lätti viia.

Räägime siis vabadusest juua, Taavi, ja räägime, kes on selle vabaduse suurim piiraja. Taavi, sa näitasid näpuga Jürile, aga me oleme parlamentaarne riik, alatult proovisid sa süü joomahulluse eest veeretada Jüri kaela. Ent vaatame fakte.

1. Just Rõivase valitsus muutis varem kokku lepitud lauget (5 protsenti) aktsiisitõusude põhimõtet ning tõstis alkoholiaktsiisi ennaktempos (2015 tõsteti 15, 2016 15 ja 2017 10 protsenti). Just Rõivase valitsuse ajal seadustati kiirete aktsiisitõusude jätkumine aastani 2020! Ka viimased tõstmised oli Rõivase valitsuse kinnitatud plaan. Kolme aastaga tõsteti liitrise viina aktsiisi 2,98 euro võrra. Samal ajal ühe liitri õlle aktsiisi 0,13 euro võrra. Arvutuse aluseks on võetud 40% viin ja 4,5% õlu.

2. Õlleaktsiisi tõus juulis 2017 tähendas reaalrahas liitri õlle puhul 0,29 euro suurust aktsiisitõusu, mis tähendab, et see tõus oli vaid ühe alkohoolse toote järeleaitamine Rõivase valitsuse kehtestatud aktsiisistandardile. Sellega tasandati vaid pisut (kuid ei kaotatud täielikult!) pikalt kehtinud maksueelist õllele. Kui varem oli maksueelis 2,6-kordne, siis eelis säilis ka pärast 2017. aasta juuli tõusu. Nüüd on kange alkohol maksustatud õllest 1,5 korda kõrgemalt.

3. Rõivase valitsused andsid õllele maksueelise, kuigi õlu on Eesti elanike tervist kahjustanud kõige enam (konjunktuuriinstituudi andmetel on Eesti elanikud juba aastaid tarbinud absoluutalkoholi arvestatuna rohkem ära õlles kui kanges alkoholis).

4. Piirikaubandus sai alguse kange alkoholi aktsiisi ennaktempos tõstmisest 2015. ja 2016. aastal ehk piirikaubandus kutsuti ellu Taavi Rõivase valitsuse otsustega.

5. Alkoholiaktsiisi suurima laekumise moodustab kange alkoholi aktsiis ja selle alalaekumisest tingitud kahju on peamine põhjus, miks maksuraha vähemaks jääb.

6. Juba 2016. aastal tekkis pelgalt kangelt alkoholilt maksukahju üle 20 miljoni euro. Kuigi Reformierakond ei väsi rõhutamast, et mullu suvel tõsteti õlleaktsiisi, tekitas kange alkoholi müük Läti piiripoodides Eestile maksukahju kaks korda rohkem kui õllemüük (kahju kangelt 33,5 miljonit eurot, kahju õllelt 16,1 miljonit eurot). Ka tänavu on kange alkohol suurima maksukahju tekitaja (aasta lõpuks kahju kangelt 43,3 miljonit ja õllelt 37,7 miljonit eurot).

7. Jürgen Ligi on ühes «Foorumi» saates tunnistanud, et eksperdid hoiatasid enne aktsiiside ennaktempos tõstmist piirikaubanduse tekke eest. Rõivas aga ignoreeris ettevõtjate hoiatusi.