Priit Pullerits: petlik tulevik

Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade Foto: Peeter Langovits

Kui varem tundus juura perspektiivne, siis nüüd paistab see ka glamuurne. Ja sisse toob rohkem, kui ilmselt kulutada jõuab.

Aivar Pilv, kes seoses Andrus Veerpalu juhtumiga on teeninud rohkem meediatähelepanu kui enamik kohalikke kuulsusi, kelle põhitöö ongi olla lihtsalt kuulus, võib ametivendade hinnangul oma õigusabiteenuse eest kahekordsele olümpiavõitjale küsida vähemalt 200 000 krooni.

Pilv keeldus lepingu konfidentsiaalsusele viidates summa suurust kommenteerimast, aga sellegipoolest näib sõnum selge: noored, kes te ihkate suurt raha – kes teist ei ihkaks? –, marss juurat õppima!

Paraku peituvad elu paradoksid pahatihti selles, et paljud asjad, mis paistavad pealispinnal ahvatlevad, ei ole sisusse süüvides seda mitte. See tõdemus ei kehti üksnes juura, vaid ka kahe teise viimase kümnendi menuvaldkonna, ärinduse ja halduse kohta.

Ükskõik, kas võrrelda Eesti kõrgkoolide riigieelarveliste kohtade tänavust arvu viie või 13 aasta tagustega, on õiguses, halduses ja ärinduses protsentuaalne vähenemine konkurentsitult suurim. Sõnum noortele on selge: need on riigi ja tööandjate silmis langevad erialad.

Arteris ilmuva Eesti kõrgkoolides õpetatavate erialade perspektiivikuse edetabel ­aitab numbrite abil tõugata ümber veel mitu müüti, millesse uskumine võiks noori eksliku otsuseni viia. Näiteks hoolimata rohelise mõttelaadi näilisest levikust ning tähelepanu suurenemisest inimeste heaolu edendamisele ei paku keskkonnakaitse ja isikuteeninduse õppimine roosilisi väljavaateid.

Mõlema õppesuuna värskelt läbinute seas, nagu ilmneb Eesti kõrgkoolide värskeimast vilistlasuuringust, on töötuid rohkem kui ükskõik millises teises valdkonnas. Loogiline, miks riik on pealtnäha kuuma keskkonnakaitse õppesuunal tasuta õppekohti hoopis koomale tõmmanud.

Kuid mõned müüdid saavad Arteri tabeli põhjal siiski faktilise kinnituse. Võrreldes andmeid selle kohta, millistel õppesuundadel on tasuta kohtade arv enim kasvanud, kui head on pärast lõpetamist töölootused ja kui suur on palganumber, tuleb välja, et ennekõike tasub õppida arvutiteadusi ja meditsiiniga seotud alasid.

Põhitöökoha brutopalk küünib neis valdkondades aasta pärast lõpetamist tublisti üle 20 000 krooni. Seda on rohkem kui juuras, rääkimata ärindusest.

Ükskõik kui kõnekas erialade perspektiivikuse pingerida ka ei tundu, ei maksa elu selle järgi seada. Õnneks, nagu näitab kõrgkoolide vilistlasuuring, jätkub noortel pragmaatilises maailmas siiski sedavõrd palju idealismi, et kuulata oma südame häält ja kutsumust.

Tervelt 85 protsendil on erialavalikul olulisimaks näitajaks selle huvipakkuvus. Ja kõigest 16 protsenti peab seejuures silmas, et tulevikus saadav palk oleks hea.

Noored, marss seda õppima, mis ennast köidab! Ja üksnes seda.