Mailis Reps.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Õpetajad, lasteaiakasvatajad ja kõik haridusasutuste töötajad peaksid kindlasti kätte saama oma õiglase töötasu. Seda ka suvel. Praegune maksusüsteem soodustab kokkuleppeid tööandjaga, kes leiavad kindlasti lahenduse, millega töötasust ei peeta kinni rohkem tulumaksu, kui palk lubab, kirjutab haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE). 

Kuude lõikes muutuva sissetuleku korral on oluline, et töötaja hindaks maksuvaba tulu oma aastasest sissetulekust lähtuvalt. Selleks tuleb esitada vastavalt aastatulule maksuvaba tulu avaldus konkreetses summas. Puhkusetasu ette ära võtmise asemel, kus ühel kuul maksuvabastus väheneb ja teisel kuul suureneb, on tegelikult lihtsam töötajal ja tööandjal omavahel kokku leppida, et puhkusetasu makstakse tavapärasel palgapäeval. Sellisel juhul puhkusetasu maksmine maksuvaba tulu arvestust ei muuda.

Uue süsteemi juurutamine võtab aega ning ümber harjumist. Unustada ei saa aga seda, et õpetajate ja ka muude haridustöötajate hulgas on enamuses inimesed, kelle tulumaksukohustus jäi tänavu just väiksemaks ning igakuine netopalk uue maksusüsteemiga hoopis tõusis. Näiteks õpetaja puhul, kelle kuu sissetulek on 1400 eurot võidab aastas 501,30 eurot. Oleme tõstnud korduvalt õpetajate palka ning samuti on riigi eelarvestrateegias järgmisel neljal aastal õpetajate palgatõusuks planeeritud 319 miljonit eurot, mille tulemusel tõuseb õpetajate miinimumpalk vähemalt 1250 euroni ja keskmine palk 1500 euroni, millele lisandub veel omavalitsuste panus.

Õpetajate töötasu mõjutab täna probleem, et paljud neist töötavad osakoormusel, mis tähendab ka väiksemat palka. Veidi enam kui 12 000 õpetaja ametikohal töötab ligi 15 000 õpetajat ning üldhariduskoolides töötab osalise koormusega 44 protsenti õpetajatest. Selle muutmiseks peavad koolid üle vaatama oma töökorralduse ja koolide pidajad hariduskorralduse. Iga omavalitsuse kohustus on viia koolivõrk vastavusse õpilaste arvuga, et tagada õpetajatele täiskoormus ja suunata rohkem raha haridustöötajate palkadesse.

Väga vähesed edukad haridusriigid saavad endale lubada luksust, et koolitavad ülikoolis ühe aine õpetajaid. Eesti ülikoolid ongi võtnud suuna sellele, et õpetajakoolituse üliõpilased saavad ettevalmistuse mitme aine õpetamiseks. Ka juba töötavatel õpetajatel on võimalik täiendusõppes omandada kompetentsid teiste ainete õpetamiseks, et parandada oma võimalusi täiskoormusel töötamiseks. Osakoormusega õpetajate osakaalu vähendamine kasvatab õpetaja individuaalset sissetulekut ning ametikindlust. Kuid osakoormus iseenesest ei ole probleem. Mõned inimesed soovivadki osalise koormusega töötada, et oma töö- ja pereelu paremini ühendada. Probleemiks muutub osaline koormus siis kui see pole olnud õpetaja oma valik.

Teadupärast ei tööta õpetajad sugugi ainult üldhariduskoolides, vaid ka lasteaedades ja kutsekoolides. Selleks, et linnad ja vallad saaksid magistrikraadiga lasteaiaõpetajatele tagada töötasu vähemalt üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära tasemel, on eelarvestrateegias järgmisel aastal planeeritud 15 miljonit eurot ja nelja aasta peale kokku vähemalt 60 miljonit eurot. Eelmise aasta alguses olid lasteaiaõpetajate sissetulekud piirkonniti väga erinevad, alates 520 eurost kuni 1087 euroni. Lõppeva õppeaasta alguses on juba kõik Eesti omavalitsused riigi toel tõstnud lasteaiaõpetaja palga vähemalt 840 euroni ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Tänavu võtsime kasutusele ka kutseõppe uue rahastamismudeli, millega kaasnev rahastamise kasv annab kutsekoolidele stabiilsuse ja kindluse ning aitab senisest paremini tagada ka õpetajate ja tugispetsialistide tööd.

Sōltumata aastaajast on õpetajad ära teeninud korraliku sissetuleku. Liiatigi on haridus ainus valdkond, kus Eesti on maailma tipus, seetõttu on need, kes on selle saavutanud, väärt seda, et riik neile erilist tähelepanu pööraks.