:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Postimehe stuudios selgitas Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Reet Laidoja vajadust ühtse ravikvaliteedi kontrolli süsteemi järele Eestis. Vaja oleks kohta, kus arstid saaksid oma tegevust koos analüüsida ja vigadest õppida. Tänane olukord soosib õppetundide vahelejätmist, sest kohtulik süüasi teeks arstist automaatselt kurjategija.
POSTIMEHE STUUDIO Perearstide Seltsi juht: täna on arstil justkui kirves pea kohal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on käitumine või otsus arsti tegevuses, millega on patsiendi elu või tervist potentsiaalselt ohustatud,» selgitas Laidoja ravivea definitsiooni, «tahaks loota, et tahtlikke ravivigu on meil väga vähe.»
«Tahtlik raviviga on näiteks see, kui arst ilmub purjus peaga tööle. Lisaks on see ka eeskirja rikkumine. Samuti see, kui arst teeb otsuseid mingi kasumi nimel.»
«Meditsiinis ei ole elu alati must-valge: et on haigus või ei ole, on see diagnoos või teine. Diagnoos on miski, milleni jõutakse ja vahel ei osata võib-olla ette näha tulevaid sündmusi või erinevate ravide koosmõju.»
Initsiatiiv ühtse kvaliteedi kontrolli loomiseks sotsiaalministeeriumile, terviseametile ja haigekassale on erialaseltsi poolt edasi antud ning Laidoja sõnul on pall praegu sotsiaalministeeriumi väravas.
Seni pole Eestis olnud instantsi, mis tegeleks ravi kvaliteedi kontrollimisega süstemaatiliselt. Perearstide Selts vaatleb ravitulemusi iseenda tarbeks, sotsiaalministeeriumi patsiendi ohutuse töörühmani jõuavad kaebused, mille edastamiseks on patsient vajadust näinud. Kui pooled probleemi ei näe, ei pruugi konkreetset juhtumit keegi menetleda ega analüüsida.
Laidoja näeb vajadust lisaks ametnikele suuremaks arstide kaasamiseks.
«Täna on nii, et kui patsient pole arsti või haigla vastusega oma küsimustele rahul, võib ta pöörduda kohtusse. Kui kohus leiab, et arst on süüdi, on ta kurjategija ja ta võetakse kriminaalvastutusele.»
«See võib olla üks põhjus, miks arstid ei taha tehtud vigadest rääkida. Tegelikult seda tuleb teha ja kõige parem lahendus ei ole see, kui arstil on kogu aeg kirves pea kohal. Praeguse süsteemi juures see natuke nagu on nii.»
Vaata saadet!