Tuuleenergia tootmine.

FOTO: Scanpix

Praegu garanteerib meile vajaliku sageduse BRELL süsteem, kuid kui see ära lõigata, nagu soovitab härra Kruus, siis langeb rivist välja kogu meie elektrivarustus, kirjutab akadeemik ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige Anto Raukas vastuseks Martin Kruusi artiklile «Eestil pole Euroopa elektrisüsteemiga liitumisel alternatiivi» . 

On väga kahetsusväärne, et selline soliidne ajaleht nagu Postimees avaldas sügavalt eksitava Martin Kruusi artikli Eesti elektrisüsteemi lahutamise vajalikkuse kohta hästi funktsioneerivast BRELL süsteemist. Me peame vahet tegema uute elektriliinide rajamise ja vana süsteemi lõhkumise vahel. Esimene, väga kallis ja mitte eriti töökindel ühendus, ei valmi enne 2030. aastat, teine on aga Eestile katastroofiline.

Leedu impordib elektrit 60 protsenti, Läti veerandi ulatuses ja peagi muutub elektrit importivaks maaks ka Eesti. Narva elektrijaamade kasutatav võimsus väheneb juba lähiaastatel, sest nende lubatud töötunnid ammenduvad. Aastal 2023 suletakse tolmpõletusplokid 1,2,7 ja 12 ning me kaotame 700 MW, aastal 2030 lisanduvad plokid 3-6 ja seejärel jääb käiku vaid ca 700 MW võimsusega Auvere jaam, millest meile ilmselgelt ei piisa. 2018. aasta veebruaris oli meil tunnikeskmine elektritarbimine 1544 MW ja maksimaalne 1860 MW. Elektri börsihinnad olid sel ajal keskmisega võrreldes kuni 8 korda kõrgemad. See on reaalsus!

Mida rohkem on meil alternatiivenergiat, eeskätt mittejuhitavat tuuleenergiat, seda halvem ja haavatavam on meie elektrisüsteem. Praegu garanteerib meile vajaliku sageduse BRELL süsteem, kuid kui see ära lõigata, nagu soovitab härra Kruus, siis langeb rivist välja kogu meie elektrivarustus.